Harju KEK rajab 100 miljoni euroga Keilasse ärilinnaku
algas Keila Keskuse ehitus, mis saab olema esimene osa Harju KEK-i arendatavast ligi 100 miljonit eurot maksvast ärilinnakust.
Kinnisvaraarendusettevõte Harju KEK sõlmis Keila Keskuse ehitamiseks tänavu kevadel lepingu ehitusfirmaga NOBE ning sel nädalal algasid ehitustööd. Maja plaanitakse rahvale avada 2026. aasta alguses.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Keskus kerkib Paldiski maanteele, tervisekeskuse ja Keila Kooli kõrvale. Arendaja soovib sellest kujundada kogu Harjumaa lääneosa elanike vaba aja veetmise sõlmpunkt.
“Tahame, et sellest saaks Keila kogukonna kogunemispaik, kus luuakse uusi väärtusi ja elamusi. Multifunktsionaalne keskus katab Keilas seni puuduvate teenuste ja meelelahutuse osa,” ütles Harju KEK-i tegevjuht Janek Lehtmets. Ettevõte investeerib Keila Keskuse arendusprojekti 30 miljonit eurot.
Keskuse pindala on kokku 13 000 ruutmeetrit, millest tänaseks on rendilepingutega kaetud üle 60 protsendi. Hoone ülemised korrused on mõeldud ärikorteriteks ja büroopindadeks. Keskuse ette on kavandatud väljak, kus saab hakata korraldama erinevaid kogunemisi, turge, meelelahutusüritusi ja spordivõistlusi. Lisaks rajatakse parkla ligi 260 autole.
Keskuse kavandas arhitektuuribüroo Allians Arhitektid ning projekteeris Sirkel & Mall. Ehituse peatöövõtja on NOBE OÜ ning omanikujärelvalvet teostab inseneribüroo Telora.
Keskuse rajamiseks lammutati väärtuslik hoone
Keskus püstitatakse Harju KEKi endise hoone asemele. Arhitektide Ain Padriku ja Rein Tomingase projekti põhjal valminud Harju KEKi hoone valiti 1985. aastal Eesti NSV parimaks ehitiseks ja see sai üleliidulisel arhitektuuriteoste konkurss–ülevaatusel 2. preemia.
Lammutatud hoone kohta mitu eksperthinnangut koostanud ajaloolane Leele Välja on Ehituslehele rääkinud, et tal oli hoone kadumisest väga kahju, sest Harju KEK oli arhitektuurivaese Keila üks säravamaid hooneid.
“Aga üldiselt on hea tava, et riikliku kaitse alla ei kiputa võtma hooneid, millel selgelt puudub kasutusperspektiiv,” nentis Välja. “Kahjuks selle hoonega just nii oli. Omanik üritas korduvalt pakkuda seda Keila linnale, muuhulgas kooli laienduseks, kuid linn eelistas uue hoone ehitamist.”
Osa suuremast arendusest
Lehtmetsa sõnul on KEKi kontorihoone asemele rajatav kogukonnakeskus esimene etapp Keila tulevase ärilinnaku suurest arendusprojektist, mis muudab Harju KEK-i suletud tootmisala linna uueks tõmbekeskuseks. Ligi 9 hektarile kavandatud ärilinnak hakkab kandma nime KEKE Kvartal. See näeb ette kuni 27 hoone ehitamist, mille brutopind kokku on 43 000 ruutmeetrit.
“Näeme selles uues ettevõtlusalas eritüüpi äritegevust, vaba aja veetmise ning sportimise võimalusi. Sinna on kavandatud piirkonda sobivad ärid, bürood, väiketootmishooned ning keskväljak koos puhkealade ja rohke haljastusega,” rääkis Lehtmets. Lähikümnendil investeeritakse KEKE Kvartali arendusse kokku ligi 100 miljonit eurot.
Harju KEK on äri- ja tööstuskinnisvara arendaja ning haldaja. Ettevõtte omaduses on ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad ning kokku üle 100 000 ruutmeetri väljaüüritud pinda. Firma suurimad äri- ja tööstuspargid on Keila Tööstuspark, A11 Äripark Tallinna ringtee ääres ja Valdmäe Tööstuspark Tänassilmas. Harju KEK omab üle 30% osalust börsiettevõttes Harju Elekter ning üle 28% ettevõttes EKE.
