“Eksida ei saa, seal on ikkagi millimeetrite mäng,” kirjeldas hiiglaslikke puitferme tootva Arcwoodi ekspordijuht Raido Peedomaa 25 000 augu puurimist.

Peedomaa sõnul on tuhandeid auke vaja puurida, sest puitelemendid ühendatakse omavahel metall-lehtedega. Puidus ja metallis olevad augud seotakse omakorda ümarterasest pulkade ehk naaglitega.

Fermide puhul on oluline just aukude ja metalldetailide omavaheline sobivus nii puidus kui metallis. “Ei ole nii, et pluss üks millimeeter sinna ja teine teisele poole,” lausus Peedomaa. “Siis on tegelikult juba häda käes. Seal on päris täppistööd vaja, et see asi kokku istuks.”

Ülima täpsuse nõue tähendab Peedomaa sõnul, et inimkäega neid auke puurida ei saa ja tööks kasutatakse CNC-pinke.

Mida keerukamad ülesanded, seda parem

24meetrised fermid toodetakse Läti vineeritootja Latvijas Fineris tehasehoone tarvis. Seni on Arcwoodi kõige suuremaks objektiks olnud Tondiraba jäähall, mille jaoks toodeti 62 meetri pikkused fermid, aga kahe töö keerukusaste on Peedomaa sõnul igati võrreldav. Läti projekt on mahuliselt jäähallist kaks korda väiksem, aga kinnitusauke on seal ehk isegi rohkem.

“Meie ettevõte ongi orienteerunud eriprojektidele ehk täpselt niisuguseid töid me tegelikult teha tahamegi,” lausus Peedomaa. “Me ei ole masstootjad.”

Peedomaa sõnul seni veel fermide tootmisel arvutuste tegemisel tehisintellekti ei kaasata ja vajalike aukude, kinnituste ja kõige muu kohta käivad arvutused teevad ära inimesed. Ta rääkis, et antud objekti puhul on dimensioneerimine Lätis tehtud. Arcwood võttis projekti sealt üle ja tegi kõik toote- ning sõlmejoonised ning peab pärast fermide tootmist need ka ise paigaldama. Peedomaa sõnul saab Arcwoodi osa projektist valmis novembri lõpuks.

Ettevõte tugeva hinnasurve all

Peedomaa rääkis, et ettevõttel on aasta lõpuni töö ees ja uue aasta algusesse on planeeritud üks Šveitsi ja üks Saksa projekt, aga selles osas, mis pärast neid tellimusi saab, praegu täit kindlust ei ole.

Peedomaa hinnangul on puitehituse turul ettevõtjad konkurentsi tulemusena tugeva hinnasurve mõju all. Odavama hinna pakkujad võivad halvemal juhul aga kogu sektorile karuteene teha, kui ei suuda tagada vajalikku kvaliteeti.

“Turule tuleb selliseid ettevõtteid, kellest ei ole põhimõtteliselt kuulnudki ja nad pakuvad sedasama asja nagu meiegi,” kirjeldas Peedomaa. “Meie pakume peatöövõtjale kogu komplekti: inseneritööd, tootmist, metalldetailide ja kinnititega komplekteerimist ning paigaldust objektil. Aga praegu on objektidele ilmunud selliseid mehi, kes ei ole seni sarnast komplekssust pakkunud, aga ikkagi võtavad töö meie käest ära.”

“Tublid mehed, kui ära teevad,” lausus Peedomaa. “Ei ole selle vastu midagi, konkurents on edasiviiv jõud.”

Aga kui odavpakkujad ebaõnnestuvad ja näiteks niiskusturvalisust ei taga, siis tunnevad Peedomaa sõnul selle käki mõju kõik tegijad. “Siis lõpuks öeldaksegi, et tegelikult on puidust väga kehv ehitada ja, kurat, läks nii kalliks ka,” rääkis ta.

Puidust ehitamise mahtude suurendamiseks, nagu seda on ette nähtud ka koalitsioonileppes, on Peedomaa hinnangul kodumaised ettevõtted tehnilises mõttes valmis. “Eesti puidutööstus üleüldises mõttes on väga kõrgelt arenenud, kuna siinsed ettevõtted on enamjaolt hiljuti oma seadmeparki investeerinud,” rääkis ta. “Mina ütleks küll, et Eesti puidutööstus on nii heal tasemel, et saab väga paljude erinevate asjadega hakkama.”