Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus: tehnoloogiline areng muudab ehitussektorit lähiaastatel oluliselt
Ehitusvaldkonna tuleviku võib suuresti määrata tehisintellekti ja muude tipptehnoloogiliste vahendite areng, usub Metropoli Ehituse juhatuse liige ja tegevjuht Henri Ärmus. Tema sõnul on ehitusäris oluline muutustega kohanemine ja tõhusale kommunikatsioonile tuginev meeskonnatöö.
Milline oli teie elu esimene töökoht?
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Minevikus sai suvevaheaegadel omandatuid mitmekesise kogemuse erinevates ametites. Näiteks vana tehnika käitlustehases generaatorite renoveerimine, kus minu ülesandeks oli vanade generaatormudelite demonteerimine. Lisaks täitsin mitu suve kodukoha talus sulase kohustusi ning ülikooliõpingute ajal pakkusin ka kolimisteenust.
Milline oli teie esimene töökoht praeguses tegevusvaldkonnas?
Minu esimeseks tõeliseks töökohaks kujunes Merko Ehitus, kus alustasin oma karjääri ehitusvaldkonnas praktikandina ja hiljem liikusin tehniku ametipositsioonile.
Kuidas nägi välja teie teekond juhi kohani?
Merkos sai enam kui kümne aasta jooksul läbituid mitmesuguseid ametikohti: praktikant, tehnik, objektiinsener, objektijuht ning projektijuht. Seda kogemust pean enda jaoks äärmiselt väärtuslikuks ja hindan väga kõrgelt. Nende aastate jooksul sai osaletud erinevates objektimeeskondades kui ka juhituid erinevaid projektimeeskondasid.
Erinevate ametipositsioonide kogemus on andnud mulle mitmeid praktilisi eeliseid. Esiteks annab see sügavama arusaama tööst ja ettevõttesisestest protsessidest suurendades seejuures üldist silmaringi. Erinevates rollides töötamine võimaldab mõista projekti arengut algtasemest kuni lõpptulemuseni.
Lisaks on see mind aidanud arendada erinevaid oskusi, sealhulgas juhtimis-, suhtlus- ja meeskonnatöö oskusi. Erinevatel ametipositsioonidel töötades saan paremini mõista erinevate meeskonnaliikmete rolli ning olen õppinud suhtlema erinevate huvigruppide ja persoonidega.
Täna juhin Eesti ühe juhtiva kinnisvararendusettevõtte Endover gruppi kuuluvat ehitusettevõtet Metropoli Ehitus.
Milline on teie peamine roll praeguses ametis ja milline näeb välja teie tavapärane töine päev?
Minu peamine roll ehitusettevõtte juhina on tagada ettevõtte sujuv ja efektiivne toimimine, juhtida meeskonda ning saavutada seatud eesmärgid ja projektide edukas elluviimine. Minu tavapärane tööpäev hõlmab mitmesuguseid ülesandeid alates strateegiliste otsuste langetamisest kuni igapäevaste operatiivsete küsimuste lahendamiseni.
Minu päev algab tavaliselt koosolekutega meeskonnaga, kus arutame käimasolevaid projekte, vaatame üle eesmärke ja jagame uusi suundi, proovime olla igapäev efektiivsemad kui eelmisel päeval.
Oluline osa minu päevast on ka probleemide ennetamine ja lahendamine, olgu need seotud ehitusprojektidega, meeskonnasiseselt või välispartneritega. Juhina jälgin pidevalt ehitusturu suundumusi ja sektori uuendusi, et tagada ettevõtte konkurentsivõime.
Täna on Metropoli Ehituse portfellis Tallinna ühe suurima uue elu- ja ärikvartali hoonete ja infrastruktuuri ehituse juhtimine Põhja-Tallinnas Volta kvartalis kogumahuga üle 140 000 m2. Haaberstis oleme lõpule viimas 41 000 m2 mahuga kõrghoonete kvartali viimse hoone ehitust ja Viimsi vallas on töös nelja korterelamu ehitus Haabneeme rannajoonele.
Kas juhtub ka seda, et tööpäev kujuneb kaheksast tunnist oluliselt pikemaks? Milline on olnud teie kõige pikem tööpäev ja mis põhjusel see nii pikaks venis?
Jah, juhina võivad pikad tööpäevad olla vältimatud, eriti intensiivsete ehitusprojektide puhul või ootamatute olukordade korral, mis nõuavad kiiret reageerimist. Samas ei pea ma pikki tööpäevi püsivaks lahenduseks ning olen teadlik, kui oluline on leida tasakaal töö ja eraelu vahel.
Peale pisipere saamist olen eriti pühendunud sellele, et mitte lasta töökohal nõudvatel olukordadel muuta mind eemal seisvaks isaks. Olen teinud pingutusi, et seada selgeid piire tööaja ja puhkeaegade vahel ning planeerida oma päeva nii, et saaksin veeta piisavalt aega perega.
Mis on olnud Teie karjääri suurim / kõige kauem kestnud ehitusprojekt?
Volta kvartali ehitusprojekt on kahtlemata üks minu karjääri mastaapseimaid ettevõtmisi.
Projekti keerukus seisneb mitmes aspektis. Esiteks, peame leidma tasakaalu kaasaegsete ehitustehnoloogiate ja vanade ajaloolist väärtust omavate hoonete säilitamise vahel. See nõuab põhjalikku arusaamist nii kaasaegsest ehitustehnikast kui ka ajaloolise arhitektuuri eripäradest.
Teiseks, renoveerimist vajavad hooned toovad kaasa tehnilisi väljakutseid, mis eeldavad meilt innovaatilisi lahendusi. Vanade struktuuride integreerimine uute kaasaegsete elementidega nõuab täpsust, teadmisi ja tehnilist vilumust.
Kolmandaks, see projekt paneb meie meeskonna silmad särama. Väljakutse mitte ainult tehnilises mõttes, vaid ka loominguliselt, kuna peame leidma unikaalseid lahendusi, mis ühendavad mineviku ja tuleviku. Ootusärevus selle suurejoonelise projekti lõpptulemuse suhtes on kõrgendatud, kuna iga renoveeritud detail ja lisatud kaasaegne element räägib lugu, mis kannab edasi nii mineviku pärandit kui ka tänapäeva visiooni.
Mis on olnud senise karjääri olulisemad õppetunnid?
Tõhus kommunikatsioon on võtmetähtsusega. Selge ja avatud suhtlus on igas valdkonnas otsustava tähtsusega. See hõlmab nii meeskonnaga suhtlemist kui ka klientidega ning teiste sidusrühmadega selge ja arusaadava teabe jagamist.
Meeskonnatöö on eduka projekti alus. Edukad projektid vajavad tõhusat meeskonnatööd. Oluline on luua positiivne töökeskkond, julgustada meeskonnaliikmeid panustama ja tagada, et igaüks tunneks end olulise osana ja toetatuna. Kindel seljatagune annab tugeva eelise kiirete ja oluliste otsuste tegemisel.
Muutustega kohanemine. Ärimaailmas on muutused paratamatud. Olen õppinud, kui oluline on olla paindlik ja kohaneda kiiresti muutuvate oludega, et säilitada efektiivsus ja konkurentsivõime.
Strateegiline mõtlemine on pikaajalise edu võti. Selles valdkonnas on oluline omada strateegilist perspektiivi. Planeerimine, riskianalüüs ja tuleviku suundumuste jälgimine aitavad teha teadlikke otsuseid, mis toetavad pikaajalist edu.
Läbipõlemise vältimine. Tuleb teha strateegilisi pause, et olla edukas pikaajaliselt.
Need õppetunnid on aidanud kujundada minu lähenemist tööle ja juhtimisele ning toetanud minu isiklikku ja professionaalset arengut. Aga oma karjääri jooksul olen kindlasti mitu korda nende punktide vastu eksinud.
Mis on ehituvaldkonnas tegutsemises kõige meeldivam?
Projektide elluviimine. Projekteerimisest kuni valmimiseni tervikahelas osalemine annab võimaluse näha oma töö tulemusi ja jälgida, kuidas ideed saavad reaalsuseks.
Meeskonnatöö ja koostöö. Ehitusprojektid on meeskonnatöö, kus iga liige mängib olulist rolli. Koostöö teiste spetsialistide nagu arhitektide, inseneride ja alltöövõtjatega, loob dünaamilise ja interaktiivse töökeskkonna.
Väljakutsed ja lahenduste leidmine. Ehitusvaldkonnas tekivad sageli ootamatud olukorrad ja probleemid. Nende lahendamine nõuab loovust ja kiiret mõtlemist ning võimaldab pidevat õppimist ja isiklikku arengut.
Ehitatud keskkonna mõjutamine. Ehitustööd võimaldavad panustada linna- ja maastikukujundusse, muutes ja parandades elukeskkonda. Olgu selleks siis eluasemeprojekt, äriruum või infrastruktuur, on rahulust pakkuv teadmine, et sinu töö mõjutab positiivselt ümbritsevat keskkonda.
Tulemuste nägemine ja uhkus oma töö üle. Valminud projektide nägemine ja teadmine, et loonud midagi kasulikku ja püsivat, toob kaasa tõelise uhkustunde oma töö üle. Ehitusvaldkond võimaldab luua midagi, mis jääb kestma.
Kas ja milliseid ehitussektori jaoks eelseisvad probleeme ja murekohti oleks praegu veel võimalik ennetada?
Tulevik ehituses sõltub oluliselt uute tehnoloogiate ja tehisintellekti (AI) arengust. Kiire tehnoloogiline progress muudab mitmeid ehituse valdkonna aspekte, muutes planeerimise ja projekteerimise protsesse tõhusamaks ja täpsemaks.
Uued tehnoloogiad, näiteks building information modeling (BIM) ja muud digitaalsed vahendid, võimaldavad ehitusmeeskondadel luua virtuaalseid mudeleid, mis hõlbustavad projekti täpset visualiseerimist enne ehituse algust. Samuti aitavad need tööriistad parandada koostööd meeskonnas ja suhelda tõhusamalt projektiosapooltega.
AI võib oluliselt aidata analüüsida suures koguses andmeid, et teha paremaid otsuseid ehitusprojekti erinevates etappides. Näiteks võib see hõlmata kulude hindamist, riskianalüüsi ja isegi ehitusplatsi jälgimist reaalajas.
Siiski võib füüsilise ehitustegevuse valdkonnas muutuste nägemine olla raske lähitulevikus. Ehitusprotsesside ja -tavade muutmine võtab aega, nõudes sageli ka seadusandlike ja regulatiivsete aspektide kohandamist. Uute tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt võib sõltuda mitmest tegurist, sealhulgas turuvalmidusest, töötajate koolitamise võimalustest.
Kokkuvõttes näib, et tehnoloogiline areng muudab ehitussektorit oluliselt, eriti planeerimise ja projekteerimise etappides, kus täpsus ja efektiivsus on võtmetähtsusega. Füüsilises ehitustegevuses võivad muutused aga toimuda aeglasemalt, kuna need nõuavad sügavamaid kohandusi ja integreerimist valdkonna laiemas struktuuris.
Millega tuleks kohe ehitusvaldkonnas tegeleda, on ehituse populariseerimine: on oluline pöörata tähelepanu ka hariduslikele aspektidele. Noortele suunatud koolitusprogrammid, mis rõhutavad digitaalseid oskusi ja praktilist õpet, pakuvad noortele platvormi, kus nad saavad omandada teadmisi ja kogemusi ehitusvaldkonnas. Tegutsemine juba varases eas võib aidata murda stereotüüpe ehitussektori kohta ning näidata noortele selle valdkonna mitmekesisust.
Inspiratsiooniallikate jagamine on samuti tähtis. Positiivsete karjääriedulugude ja mentorlusprogrammide kaudu saavad noored näha, et ehitussektor on mitmekülgne valdkond, kus on palju võimalusi arenguks ja karjääriks. Tuntud edulood annavad noortele inspiratsiooni ning näitavad, et ehitusvaldkond on pop ja jätkusuutlik keskkond tulevikuks.
