Pärnu linnavalitsus kuulutas riigihangete registris välja Vallikääru kontserdipaiga arhitektuurivõistluse, et suurendada populaarse ürituste ala kasutusvõimalusi.

Pärnu linnaarhitekti Siim Orava sõnul on arhitektuurivõistluse eesmärk kontserdipaika elavdada ning valida parim arhitektuurne, kasutusfunktsioonile ja linnaehituslikult sobivaim lahendus vabaõhulava, pealtvaatajate istumisala ja abihoone lahendus ajaloolisse bastionivööndisse.

“Ootame ideed, mis oleks arhitektuurselt kõrgetasemeline, kasutajate jaoks mugav ja funktsionaalne ning rajatav optimaalsete kuludega,” ütles Orav.

Linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistuse juhataja Andrus Haugas kinnitas, et Vallikäärus toimuvate sündmuste arv on varasemaga võrreldes oluliselt vähenenud ja selle üheks põhjuseks on statsionaarse lavakonstruktsiooni ja abiruumide puudumine. “Arhitektuurivõistlus loob võimaluse nende kitsaskohtade lahendamiseks. Võistluse lähteülesande koostamisel on tuginetud valdkonna ekspertide kogemustele,” rääkis Haugas.

Lammutatakse nii vähe, kui võimalik

Võistlusala hõlmab kontserdipaika ja selle ümbrust. Vallikäär paikneb ehitus- ja arheoloogiamälestise “Pärnu linnakindlustused” alal ning Pärnu muinsuskaitsealal. Muinsuskaitse seisukoht on, et linnakindlustuste alal tuleb lähtuda vähese sekkumise põhimõttest ja muldkehandisse ei tohi ehitisi kavandada.

Võistlusalal kehtib 2009. aastal kehtestatud “Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneering”. Detailplaneeringus määratletud hoonestusala joondub Rüütli tänava ehitusjoonega, et see ei varjaks vaadet Rüütli tänavalt endise Luna bastioni sisemusele. Abihoone võib ehitada ühe- kuni kahekorruselise, detailplaneeringus on eraldi kehtestatud pealtvaatajate istumisala ning lavarajatiste ja sisenemisteede ala. Olev Siinmaa mälestusmärk ja selle juurde kuuluv maastikuarhitektuurne lahendus peab säilima senisel kujul.

Pealtvaatajate istepinkide betoonkonstruktsioon ja trepid on lubatud ümber ehitada. Nõutud on statsionaarse varikatuse projekteerimine lava ja esinejate ala kohale, pealtvaatajate istepinkide ala katusega katmine ei ole lubatud.

Uue kontserdipaiga märksõnaks on multifunktsionaalsus

Lahendus peab võimaldama korraldada Vallikääru kontserdipaigas erinevat tüüpi vabaõhuüritusi ja kultuurisündmusi, kontserte, teatrilavastusi, valgusfestivale ning koori- ja rahvatantsuetendusi. Oluline on kontsertpaiga multifunktsionaalsus.

Moodulsüsteemis lavapõrand võimaldab lava suurust ja kuju muuta, jättes samas võimaluse kasutada kogu ala ka ilma mooduliteta. Samuti peab korraldajatel olema võimalik ümber paigutada esinejaid ja publikut erineval moel, näiteks paigutada laulupeo korraldamise ajal koorilauljaid bastioni nõlvadele.

Lava varikatus peab olema arhitektuurselt õhuline, kaitsma ilmastikuolude eest ja taluma lavatehnikast tulenevaid punktraskuseid. Abihoone ei pea varikatusega seotud olema, sinna on ette nähtud hoiustamise, personali ja esinejate ruumid.

Pealtvaatajate istumisala on vaja lahendada selliselt, et inimesed mahuksid vajadusel üksteisest mööda. Pealtvaatajate alale tuleb kavandada helipuldi platvorm, mis paikneks varikatuse suhtes tsentris ja asuks pealtvaatajate ala taga. Lahendus peab võimaldama istekohtade arvu kuni 2500 pealtvaatajale. Abihoone kõrvale tuleb kavandada terrassiala pop-up kohviku jaoks.

Kontserdipaika ei ole kavas aiaga piiritleda. Piletitega ala tähistamiseks kasutatakse ajutisi piirdeid. Võistlejad võivad teha ettepanekuid kontserdipaiga kasutusvõimaluste täiendamiseks.

Arhitektuurivõistluse korraldajaks on Pärnu linnavalitsus, tööde esitamise tähtaeg on 07.03.2024 kell 16.00.

EAL on võistlustingimused kooskõlastanud ja määranud omapoolsed žüriiliikmed. Esitatud töid hindab komisjon, mida juhib abilinnapea Silver Smeljanski. Lisaks temale kuuluvad komisjoni linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistuse juhataja Andrus Haugas, linnaarhitekt Siim Orav, Eesti Arhitektide Liitu esindavad Jan Skolimowski ja Mae Köömnemägi ning Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Terje Luure.

Arhitektuurivõistluse võitja auhinnaks on 9000 eurot, teise koha auhind 6000, kolmanda koha auhind 3000 ja ergutusauhind 1500 eurot. Pärnu Vallikääru rekonstrueerimise kogukuluks on eelhinnangu kohaselt planeeritud 2,5 miljonit eurot.

Armastatud kontserdipaik juba enam kui 60 aastat

Pärnu Vallikäär, mis on osa keskaegsest muldkindlustusest, on tänapäeval üks Pärnu kultuurisündmuste korraldamise paikadest, kus suuremaid üritusi on peetud 1960. aastatest alates. 2011. aastal korrastati Kersti Lootuse projekti alusel Vallikäär ning lammutati amortiseerunud lava-administratiivhoone.

Alles jäi amfiteaterlikastmestik pinkidega. Uut vabaõhulava oodatakse sellest ajast saadik, kehtestatud detailplaneering näeb ette lavalahenduse leidmise arhitektuurivõistlusega.