Tallinna Lennujaam on üks neist riigile kuuluvatest ettevõtetest, mis pole hiilanud oma ruumipoliitikaga. Paari nädala eest tuli firma laienemisvajadusele apelleerides taas avalikkuse ette mõttega lammutada lennujaama endine reisiterminali- ja teenistushoone – hoone, mille sünnilugu peegeldab ilmekalt Eesti moderniseerumist ja ühiskondlik-poliitilisi tormituuli 20. sajandil. Üllataval kombel pole teenistushoonet tänaseni muinsuskaitse alla võetud, mis annab lennujaamale näilise õiguse kaaluda pärandobjekti likvideerimist. See oleks lühinägelik samm, sest muudaks lennuväljakompleksi ruumiliselt vaesemaks. Mida Tallinna Lennujaam oma suure kinnisvaraarendusprojekti jaoks tegelikult vajaks, on terviklik nägemus kompleksi ruumilisest tulevikust, mis arvestaks ka olemasolevate väärtustega.

Ülemiste lennuväli ja vana reisiterminal

Ülemiste lennuväli rajati 1930. aastate keskel. Lennundusajaloolane Toomas Türk on osutanud, et kasutusse võeti see sammhaaval juba alates 1933. aastast. Aktiivsem tegevus algas 1936. aastal, mida on peetud Ülemiste lennujaama ametlikuks sünniajaks. Kompleksist vaid mõne kilomeetri kaugusel asus ka linnapildist tänaseks kadunud Lasnamäe lennuväli, kuid see oli juba tsaariajast alates peamiselt sõjaväe kasutuses. Ülemistest sai Tallinna esimene tsiviillennuväli, kust alustati ka rahvusvaheliste regulaarlendudega.