Ekspert lubab puidu hinnale teises kvartalis muutust

Euroopas hakkab majandus ja ka materjalide järgi nõudlus taastuma – langenud euribor soodustab ehitus- ja arendustegevust ning koos jätkuva inflatsiooniga on ilmselt alates teisest kvartalist oodata kerget puidu hinnatõusu, prognoosib Puumarketi juht Toomas Pärtel.
Ehituspuidu hind on praegu 2022. aasta tasemest ligi 50% soodsam ning ka üldehitusmaterjalide hind on püsinud viimase aasta stabiilsena. “Müüjate hinnakonkurents on kasvanud ning see on tellijatele soodne. Ka tööjõu osas on lihtsam – paljud ehitajad on Soomest tagasi ning häid töömehi on oluliselt soodsam leida kui viimaste aastate jooksul,“ kirjeldas Pärtel ehitusturu seisu.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Pärteli sõnul ehituspuidu hind esimeses kvartalis oluliselt ei tõuse, kuid hakkab ilmselt toormaterjali defitsiidi tõttu teises kvartalis kerkima. „Puidu hind püsis terve viimase aasta stabiilsena, kõikudes kümne protsendi piires. Nõudlus ehituspuidu järgi on kõrge – mahuliselt osteti mullu kümme protsenti enam kui aasta varem. Puit on võrdlemisi soodne ehitusmaterjal ning selle suuremat kasutamist toetavad ka rohetrendid,“ rääkis Pärtel.
Teise kvartali hindasid mõjutavad oluliselt nii RMK kui lähiriikide puiduoksjonid ning Pärteli sõnul mahud vähenevad. “RMK pani aasta lõpus oksjonile piiratud mahus puitu ja enamik soovijaid jäi ilma, mistõttu hakkab saeveskeid piirama toormaterjali puudus, mis mõjutab tõenäoliselt hinda üles,“ selgitas Pärtel.
„Palgimaterjali enam Venemaalt peale ei tule, samuti on sarnased toormeprobleemid Soomes, kus on suurtel saeveskitel tekkimas defitsiit – peamiselt kuusepuidust ja juba on tootmismahtusid koomale tõmmatud. Männipuidu nõudlus on üleüldiselt natuke väiksem ja seda on piisavalt,“ lisas ta.
Kindlustunde kasvu kinnitab ka värske uuring
Täna avaldatud konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et majanduse olukord eelmise aasta viimases kvartalis paranes ja majanduskliimat veab ekspordi taastumise optimism – 84 protsenti ekspertidest ootab järgnevatel kuudel ekspordikasvu.
Uuringust selgus, et mitmes Eesti majanduse jaoks olulises sektoris on olukord aastatagusega võrreldes parem. Kindlustunne on paranenud puidutööstuses, masinate ja seadmete tootmises, ehitusmaterjalide ja elektriseadmete tootmises.
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp sõnas, et see uuring ei näita olulisi muutusi majandusolukorras. „Majanduskliima osas oodatakse olukorra paranemist, kuid kahjuks tegelik majandusolukord ei ole pika aja jooksul suutnud selle optimismiga kaasa liikuda,” ütles Raudsepp.
Ekspertide hinnangul on Eesti suurimad majandusprobleemid ebapiisav nõudlus ja vähene innovatiivsus. Lisaks oli 2024. aasta detsembris olulisi puudujääke rahvusvahelises konkurentsivõimes, usalduses valitsuse majanduspoliitika vastu ja oskustööjõu kättesaadavuses.
Küll aga on kvartaliga oluliselt langenud hinnang, et Eestis on ebasoodne keskkond välisinvestorile (raskusaste 75lt 42ni), mis näitab, et ekspertide hinnangul on Eesti muutunud atraktiivsemaks sihtkohaks investeeringutele.
Riik hakkab majandust turgutama
“Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõime kasvule aitab kindlasti kaasa üsna pea avanev 160miljoniline suurinvesteeringute toetusmeede, mille eesmärk on soodustada vähemalt 100 miljoni euroseid investeeringuid Eesti majandusse. Lisaks oleme võtnud tugevalt fookusesse planeeringute ja lubade menetlusaegade lühendamise, mis on samuti positiivne signaal ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmisest,” kommenteeris majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
“Riigi poolt teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks oleme näiteks loonud rakendusuuringute keskuse, mis aitab teadussaavutustel jõuda tootmisesse, rakendusuuringute programmi kaudu toetame ettevõtteid innovaatiliste toodete arendamisel. Lisaks lõime ettevõtjatele toetuse teadus- ja arendustöötajate palkamiseks,” selgitas Keldo.
Kuigi üldhinnang majandusele jäi neljandas kvartalis negatiivseks, on olukorda iseloomustavad näitajad liikunud siiski paremuse suunas, mis viitab majanduse olukorra paranemisele. Detsembrikuu hinnangutest nähtub, et ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast (2025 juunis) on positiivsed ning veidi optimistlikumad, kui olid eelmisel vaatlusel septembris. Majandusolukorra paranemist näeb ette enam kui kaks kolmandikku (68%, septembris 53%) vastanuist ja veidi rohkem kui neljandik arvab (26%, septembris 47%), et olukord on siis umbes sama.
Selleks aastaks prognoosib konjunktuuriinstituut võrreldes teiste finantsasutuste prognoosidega tagasihoidlikumat, 1,3 protsendilist majanduskasvu, mis järgnevatel aastatel jätkab mõõdukas tempos tõusu.