Perforeeritud fassaadikatete tootmisel arvestab Ruukki meeskond alati lisaks arhitekti visioonile tellija võimalustega. “Iga augu löömine võtab liinis aega ja see mõjutab ka rahanumbrit,” rõhutas ettevõtte projektiarenduse müügijuht Andrus Hallimäe. “On väga suur rahaline erinevus, kas teha väiksemaid või suuremaid, tuhandeid või sadu auke ühele ruutmeetrile.”

Perforeeritud fassaadikate on hoone välisseina lahendus, mis koosneb aukude või mustritega elementidest. Fassaadikatte kujunduse valmimine on Hallimäe sõnul koostöö- ja infojagamisprotsess. “Arhitekt jagab oma nägemust, meie korrigeerime seda vastavalt oma kogemusele, kuidas see võiks meie arvates kõige paremini fassaadiks sobituda, ja siis anname selle info arhitektile kinnitamiseks või muutmiseks tagasi,” kirjeldas ta.

Perforeeritud fassaadikatte kasutamise peamine põhjus on soov eristuda

Kui varem kaaluti perforeeritud fassaadikatete kasutamist rohkem suurtel ja erilistel objektidel, siis nüüdseks on see Hallimäe hinnangul muutunud järjest tavalisemaks. “Umbes kolmkümmend protsenti päringutest sisaldab ka fassaadikatete perforeerimist,” nentis ta.

Üks peamiseid põhjuseid, miks perforatsiooniga fassaade hoonetel kasutatakse, on soov eristuda – tahetakse teha midagi teistmoodi. Näiteks soovitakse fassaadiga edasi anda asutuse sõnumit, mille ilmestamiseks kuvatakse fassaadile logo või tegevusalaga seotud pilt.

Vahel on aga ajendiks hoone eri osadele tähelepanu juhtimine. Näiteks tehakse perforeeritud fassaadikattega hoone sissepääs atraktiivsemaks. Hoone päikese eest kaitsmine ehk varjestamine võib olla samuti põhjus, miks perforatsiooni kasutatakse.

Perforatsiooni tüübid: laus-, sümmeetriline ja kunstiline perforatsioon

Ruukki pakutavate lahenduste valikus on üheks perforatsiooni tüübiks lausperforatsioon, mis tähendab, et toode on toodetud eelnevalt perforeeritud teraslehest. “Tavaliselt on see terasleht 0,6 millimeetri paksune ja sellest valmistatakse disainprofiile,” selgitas Hallimäe.

Teise tüübina on valikus sümmeetriline perforatsioon, kus tootmise käigus mingi osa tootest, kas pealispind või külg, perforeeritakse tootmisprotsessi ajal. Põhjus, miks nii tehakse, seisneb selles, et perforatsioon ei tohi olla painete kohal ehk paindealad peavad olema nii-öelda tummad – seal tohib olla ainult tooraine. Sümmeetrilist perforatsiooni pakub Ruukki fassaadikassetidele ja fassaadilamellidele.

Kolmandaks on kunstiline perforatsioon, mille tootmisprotsess on sama, mis sümmeetrilisel perforatsioonil. Ka kunstiline perforatsioon on saadaval kassetidele ja lamellidele.

Fassaadikatete levinuim tooraine on teras, ajale peab vastu corten-teras

Fassaadikatete levinuim tooraine on tänu oma soodsale hinnale teras. “Teised, välja arvatud corten-teras, on kõik hinnalt kallimad ja ka börsil kaubeldavad, mistõttu nende hind kõigub,” rääkis Hallimäe ja lisas, et vahel kasutatakse toorainena ka alumiiniumit, vaske, corten-terast või alumiiniumkomposiiti.

Tooraine valikul tuleb arvestada hoone asukoha ja keskkonnaklassiga ehk kas hoone paikneb saastatud piirkonnas või mere ääres. Samuti on oluline mõelda hoone eeldatavale elueale. Kui keskmine hoone eluiga on ligi 50 aastat, siis sellest pikema elueaga hoonetel soovitab Hallimäe kasutada corten-terast, mis moodustab kaitsva roostekihi ega vaja hooldust.

Ruukki® Emotion valguslahendusega fassaadisüsteemid

Perforeeritud fassaadisüsteeme on võimalik luua ka valguslahendusega. Ruukki® Emotion esimeses süsteemis on LED-valgustid paigaldatud kassette seinas hoidvate fassaadiroovide sisse. LED-valgustite valgustugevust ja värve saab muuta, nii et fassaadi värv võib kogu aeg muutuda.

Ruukki® Emotion teine süsteem töötab nii, et fassaadi aluskonstruktsiooni alla või üles on ühendatud prožektor, mis valgustab ära kahe roovi vahel oleva ala. Hallimäe sõnul on seda kasutustüüpi seni kõige rohkem valitud, sest selle lahendamine on lihtne nii ehitajale kui ka tellijale.

“Valgus levib alati paremini, kui taust on hele, sest siis on valgusvihk visuaalselt ühtlane,” tõi Hallimäe välja. Ta lisas, et see on ka esimene teema, millest arhitektidega räägitakse.

Valgustusega fassaadide puhul valgustatakse alati tausta ehk aluskonstruktsiooni. Valguse levimiseks on vaja distantsi aluskonstruktsiooni ja fassaadikattematerjali vahele, et prožektor jõuaks seda täismahus valgustada.