Varsti juba aasta kehtinud seadusemuudatuse järgi peavad peatöövõtjad suuremate ehitusobjektide korral esitama regulaarselt andmeid Maksu- ja Tolliametile (MTA) nii ehitise, ehitustööde kui ka ehitusobjektil viibivate töötajate objektil viibimise aja kohta. MTA selgitas, kuidas saab teada registreerimist vajavast objektist, kui ehitusettevõte pole sellest teada andnud.

Tuvastamine andmeid võrreldes

Registreerimist vajavate objektide tuvastamiseks on MTA-l mitmeid võimalusi. Eelkõige saab registreerimata objekte tuvastada erinevaid andmeid omavahel kombineerides. “Meie valduses on väga palju erinevaid andmeid, mille pinnalt on võimalik tuvastada tõenäoliseid ebakõlasid esitatud andmetes,” sõnas MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laas. “Seega rakendame eelkõige erinevaid andmeanalüütika võimalusi ja kui need ennast ammendavad, siis kasutame ka füüsiliste kontrollide teostamise võimalust.”

Samuti teeb MTA teabe kogumiseks koostööd teiste ametiasutustega, nagu Politsei- ja Piirivalveamet ning Tööinspektsioon. Veel toetub MTA neile saadetud vihjetele.

“Võrreldes täna TTKI (maksu- ja tolliameti infosüsteem – toim) andmeid teistele ametiasutustele esitatud andmetega näeme, et need omavahel suuresti ühtivad ja olulisi vahesid ei ole,” ütles Laas. “See kinnitab, et suurem osa objektidest on kenasti meie süsteemides kajastatud ja olulist probleemi ei esine. Nende objektide asjus, mis süsteemides ei kajastu, asume selgitama, kas selleks on objektiivne põhjus või mitte.”

Ehitusobjektide kohapealsete kontrollide vajadus

Ehitusobjekti füüsilise kontrolli vajadust näeb MTA siis, kui kõikide MTA-le laekuvate andmete pinnalt joonistuvad välja ebakõlad ning maksuhalduril on piisav kahtlus, et distantsilt ei ole võimalik veenduda esitatud andmete korrektsuses.

Seni ei ole MTA veel objektidele kohapealseid kõnealuse kohustuse spetsiifilisi kontrolle teinud. “Hetkel läheneme teemale distantsilt, kus üritame erinevate kanalite kaudu juhtida tähelepanu võimalikele probleemidele või ebakõladele esitatud andmetes, et need korda saaksid. Peagi alustame ka kohapealsete kontrollidega,” märkis Laas. 

Andmete kogumist ja edastamist lihtsustab läbipääsuteenus

Kui ehitusobjekti suurus nõuab MTA-s registreerimist, siis peatöövõtja seda ise MTA nõutud andmete kogumiseks ja edastamiseks ehitusplatsile tehnilist lahendust looma ei pea, vaid saab tellida läbipääsuteenuse.

G4S Eesti teenusejuhi Dmitri Šabunovi sõnul on ehitusplatsi läbipääsusüsteem üks kontrollvahend, kui töötajad on oma objektile sisenemised ja sealt väljumised vastava seadme ja tööaja kaardi abil registreerinud. Läbipääsuteenuse kasutamisel on olnud ka näha, et see on igapäevane tavaline juhtum, kui keegi töötajatest unustab kaardi sisenemisel või väljumisel registreerida. Sel juhul G4S Eesti loodud süsteem automaatselt täiendab MTA nõuetele vastavalt andmeid ja saadab MTA-le terviklikud loogilises järjekorras esitatud andmed. Kui peatöövõtja või alltöövõtja ei ole nende andmetega nõus – kui näiteks on inimese kohta liiga palju töötunde arvestatud –, siis tal on võimalus neid andmeid MTA ettekirjutatud reeglite alusel TTKI süsteemis parandada.

Selleks, et lisaks läbipääsusüsteemiga kogutud logile oleks võimalik kinnitada, et ikka õige isik käis objektil või keegi ei kasutanud võõrast kaarti, soovitab Šabunov ehitusobjektile paigaldada ka videovalve, mille pildi abil saab kogutud andmeid kinnitada.