Rand ja Tuulbergi juht Taivo Täht ütles oktoobri algusest ehitusfirmadele lisanduva aruandekohustuse kohta, et sellega kaasneb küll bürokraatiat ja lisakulusid, aga väga suur osa maksukahjust jääb muudatusega tabamata.

Oktoobri alguses hakkab kehtima allhankijate registreerimise ja ehitajate tööaja jälgimisega seotud uus kord. Tööaega riik küll kohe jälgima ei hakka, sest veninud riigihanke tõttu kiipkaartide tellimise võimalust veel pole ja sellega seoses ei saa maksuamet nõuda kaartide olemasolu ega tööaja registreerimist.

Ehitusleht uuris ehitusfirmade juhtidelt, kuidas nad muudatustesse suhtuvad ja milliseid ettevalmistusi see on vajanud.

Vastab Rand ja Tuulbergi juhatuse esimees Taivo Täht.

Kas see on vajalik muudatus? Kas probleemi lahendamiseks valitud lahendus on teie hinnangul efektiivne?

Maksuamet hindab, et maksukahju ehitussektoris on ligikaudu 25 miljonit eurot aastas. Hinnangut meetme efektiivsusele on hetkel raske anda, seda saab ilmselt mõne aasta pärast objektiivselt teha. Selge on see, et halduskoormus ja sellega seoses ka kulud tõusevad, mille maksab kinni lõpptarbija.

Täna hakkab see kohustus kehtima suurematel objektidel, aga see, mis toimub “põldudel” ja eraehituses jääb suuresti katmata. Ilmselt väga suur osa maksukahjust tekib just seal.

Naaberriik Läti kasutab juba aastaid töötajate registreerimist. Ilmselt oskab Läti maksuamet sellele vastata, kas sellest on mingit kasu.

Kas olete muudatuseks valmis?

Jah, see ei ole sellist tüüpi muudatus, mis keeraks midagi totaalselt pea peale. Tekib üks bürokraatlik lisakohustus, mis lihtsalt on vaja ära korraldada.

Milliseid muudatusi sellega seoses olete pidanud töökorralduses ja platsidel tegema?

Hetkel ei midagi. Kuna isikukaarte hakatakse väljastama alles novembris, siis 1. oktoobril ei juhtu midagi. Oleme tänaseks pidanud eelläbirääkimisi teenusepakkujatega ja kui on võimalik füüsiliselt süsteem tööle rakendada, siis me teeme seda.

Kui palju see muudatus teile halduskoormust lisab? Olete te hinnanud, mis on selle muudatuse rahaline kulu?

Kindlasti lisab. Iga töötaja peab hankima kaardi, lisaks peame objektidele rentima registraatorid, peame sisestama süsteemi andmeid, vajadusel korraldama ka läbipääsusüsteemid. Maksuamet hindab, et kokku on 1500 objekti, mis on registreerimiskohustusega. Kiire arvutus näitab et kulu, mis tuleb puhtalt objektidele, on ligikaud viis miljonit eurot.

Kas olete pidanud muudatuseks palkama eraldi inimesi, tellima lisateenuseid või -tooteid?

Eraldi inimest ei ole pidanud palkama, vajalikud tegevused lisanduvad objektimeeskondadele, mis võib suurematel objektidel tähendada meeskonda lisaliikme vajadust. Kindlasti on vajalik tellida spetsialiseerunud ettevõtetelt nii teenuseid kui renditooteid.

Kuidas hindate maksuameti poolset asjade korraldust? Olete te saanud muudatuse kohta piisavalt ja täpset infot?

Eesti Ehitusettevõtjate Liit on meid hästi asjadega kursis hoidnud. Arvan, et suuremad peatöövõtjad on piisavalt kursis ja informeeritud. Paljudele alltöövõtjatele saab see olema uudiseks, kindlasti väike segadus tekib. Aga ma usun, et süsteem loksub mõistliku aja jooksul paika.