Mitu kvartalit liikumatult püsinud eluaseme hinnaindeks keeras teises kvartalis tõusule.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aasta teises kvartalis 3,8% võrreldes esimese kvartaliga. 311 punktile tõusnud indeks on kahel eelneval kvartalil seisnud 300 punktil, aga kasv pidurdus juba aasta eest, kui indeks jõudis 296 punktile ja järgnevatel kvartalitel nihkus edasi kolme ja seejärel ühe punkti võrra.

Kui viimase aasta jooksul on hinnaindeks kasvanud kokku nelja punkti võrra, siis üle-eelmisel aastal kasvas indeks 63 punkti võrra ehk 15 korda kiiremini.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta. Hinnaindeksi aluseks on 2010. aasta hinnad, mis võrduvad 100 punktiga ehk viimase 13 aastaga on hinnad kasvanud 3,11 korda.

Kuna hinnaindeks on viimasel aastal rahunenud, siis teises kvartalis oli esimest korda võrdlusbaas sarnasel tasemel. Hinnaindeks kasvas võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 5%.

“Viimati tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 5% või vähem 2020. aasta neljandas kvartalis, mil kasv oli 4,8%,” rääkis Statistikaameti juhtivanalüütik Egne Säinast. Tema sõnul tõusid korterite hinnad võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,7% ja majade hinnad 3,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis teises kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 10,6% ja võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga 1,7%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.