Tööinspektsiooni eile avaldatud aastaraamatu andmeil registreeriti 2024. aastal 3384 tööõnnetust ehk keskmiselt 9 õnnetust päevas. Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus kõige enam ehitussektoris – ehituses oli 289 tööõnnetust, millest viis lõppes surmaga. 

Tööinspektsiooni peadirektori Kaire Saarepi sõnul on ehitus siiani üks probleemsemaid sektoreid. Näiteks juhtus õnnetus, kus tõstukiga töötades polnud maapinnal kvalifitseeritud töötajat, kes oleks osanud hädaolukorras kiiresti tegutseda. Töötaja jäi poomtõstuki piirde ja sideme vahele kinni. Töökaaslased küll märkasid eluohtlikus seisundis kolleegi, aga puuduliku juhendamise tõttu tõstukit hädalangetada ei osanud. Seetõttu võttis töötaja päästmine kahjuks liiga kaua aega ja õnnetus lõppes surmaga.

Ehitussektoris hukkus 2024. aastal neli meest. Tööinspektsiooni sihtkontroll tõi välja karmi reaalsuse: ainult 8% kontrollitud ehitusplatsidest olid puudusteta. Kolmandikul platsidel ei takistanud miski kõrgelt kukkumist ning töö peatati lausa 59 ettevõttes 74 korral.

Saarep nendib, et kahjuks ei paista ka järelkasv ülearu lootusrikas, kui vaadata tehnoloogiaklasside sihtkontrolli. Rohkem kui pooltes kontrollitud koolidest oli kasutusel seadmeid, kus liikuvatel ja/või teravatel osadel ei olnud kaitsepiiret. Seda ilmestab õnnetus, kus Tallinna kooli tehnoloogiaõpetaja jäi kahest vasaku käe sõrmest ilma, sest puudus saetera kaitsepiire.

Varasemast rohkem surmaga lõppenud õnnetusi

Möödunud aastal suurenes Eestis surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 25% ning tööõnnetuste tagajärjel kaotati Eestis kokku miljon töötundi. „See statistika ei tohiks kedagi ükskõikseks jätta,“ ütles Saarep. Tööl kaotas elu 14 inimest, mis on neli enam kui eelneval aastal. Hukkunute seas oli 11 meest ja 3 naist vanuses 22 kuni 59 eluaastat. 

Tööinspektsioon tõstis oma aastaraamatus esile ka varjatud terviseriske. Tervise Arengu Instituudi uuringu põhjal haigestub Eestis hinnanguliselt 780 inimest aastas vähki töökeskkonnaga seotud põhjustel – paljud neist teadmatusest. „Väga tihti ei tea ei töötaja ega tööandja, et nende igapäevases töös kasutatavad ained on kantserogeensed. See teadmatus maksab lõpuks inimelusid,“ hoiatas Saarep.

435 ettekirjutust inspektoritelt kantserogeenidega toimetamisel 72 ettevõttes – need arvud näitavad suurt probleemi teadlikkuses ja väga selget seost tagajärgedes inimeste tervisele. Kui lisada ka ravikulud, siis on üsna selge, et ennetusse ja järelevalvesse tuleb suhtuda veelgi tõsisemalt ja suuremate ressurssidega. Sama seos on igas aspektis, mis on seotud töö ja tervisega. Ainuüksi tööõnnetuse tagajärjel (need, mida pole varjatud) haiguslehele jäämisel on otsene kulu riigile 6 miljonit eurot.

Töövaidluskomisjonile saadetud 2411 avaldusest oli 621 seotud välismaalastega. See tähendab, et iga neljas töövaidlus Eestis puudutab välistööjõudu. „Välisriikidest pärit töötajad ei tea sageli oma õigusi, mistõttu on neid ka lihtsam ära kasutada,“ märkis Saarep. „Enim probleeme näeme valdkondades nagu ehitus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevus.“

Peamisteks probleemideks on nii eestlastel kui välismaalastel töötasu nõuded – töötaja teeb tööd, aga töötasu ei saa. Siin on oma roll ka majanduse jahenemisel, mistõttu paljud ettevõtted, eriti väiksemad ja keskmise suurusega firmad, sattusid rahalistesse raskustesse.

“Eestis ehitatakse uhkeid korterelamuid, mille valmimise hind on kõrgem, kui esmapilgul tundub: ehitajatele jäetakse süsteemselt tasud maksmata, noored mehed kukuvad ennast voodihaigeks ja igal aastal jätab 3-5 perekonda oma lähedasega igavesti hüvasti,” kommenteeris Saarep.

Loe tööinspektsiooni aastaraamatut siit.