Liigu sisu juurde

Eelmisel aastal juhtus ehitussektoris 281 tööõnnetust

Tööõnnetus.Foto: Akacin Phonsawat / Istock

Eelmisel aastal juhtus ehitusvaldkonnas keskmiselt 1,1 tööõnnetust iga tööpäeva kohta, selgus täna tööinspektsiooni poolt avaldatud 2023. aasta tööohutuse, -õnnetuste ning -tervishoiu statistikast.

Inspektsiooni pressiteates nenditakse, et jätkuvalt on üks probleemsemaid sektoreid ehitus, kus möödunud aastal juhtus 281 tööõnnetust, millest kolm lõppes surmaga.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Ehituses juhtunud tööõnnetuste arv

“Tööõnnetuste arv on ehituses languses juba viiendat aastat, kuid siiski on statistika kurb, kuna enamus neist õnnetustest olid ennetatavad,” kommenteeris Tööinspektsiooni vanem tööinspektor-jurist Inga Koit. “Pooltel juhtudel ei kontrolli tööandja piisavalt töökoha või -vahendite ohutusnõuetele vastavust, kuid teisalt ei pea ohutusnõuetest kinni ka töötajad ise. Näiteks on ehitussektoris sageli probleeme isikukaitsevahendite kasutamisega, kuigi tihti on tööandja need töötajale andnud.”

2023. aasta statistika näitas, et 125 korral juhtunud õnnetustest puudus töötajal nõuetekohane isikukaitsevahend. “Möödunud aastal juhtus õnnetus, kus kaks meest töötasid 7 meetri kõrgusel vahelael. Üks töötaja läks autost vajalikke tööriistu tooma ning tagasi jõudes leidis oma kolleegi maas lebamas. Kolleegil olid turvarakmed seljas, kuid oli jätnud need kinnitamata. Kannatanu viidi haiglasse ja toibudes ei mäletanud ta ise kukkumisest midagi. Seekord läks kukkujal õnneks, kuid kui turvarakmed oleksid olnud nõuetekohaselt kinnitatud, ei oleks õnnetust juhtunud,” nentis Koit.

Enim juhtus ehituses tööõnnetusi redelitega ja erinevate tööriistadega, nagu ketassaag, nuga, kirves, käärid. Näiteks saagis töötaja vineeri, kui üks hetk lendas vineeri jupp näppude vahelt ära ning vasaku käe näpuots läks tera pealt läbi ja riivas luud. Töötaja viibis õnnetuse tõttu töölt eemal kolm kuud.

Aastaga on vähenenud nii tööõnnetuste kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Siiski toimus eelmisel aastal keskmiselt 8 tööõnnetust päevas — peamiselt kaubanduses, ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ning puidutööstuses. Tööõnnetuste tagajärjel kaotati riigis kokku miljon töötundi ning kulutati ligi 5,5 miljonit eurot Tervisekassa raha.

2023. aastal registreeriti kokku 3296 tööõnnetust, mis on keskmiselt kaheksa õnnetusjuhtumit päevas. “Õnnetusi juhtus küll aastaga võrreldes 11% vähem, kuid see võib olla  ka majanduse olulise jahenemise tulemus. Lisaks võib oletada, et nii mitmetel juhtudel jäetakse väiksematest õnnetustest ka teavitamata, kartuses tööd kaotada,” nentis Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Oma elu kaotas eelmisel aastal tööl kümme inimest, kelle keskmine vanus oli 30-45 eluaastat. Hukkunutest üheksa olid mehed ja üks naine. “Viimase 29 aastaga on töökohustusi täites elu kaotanud 739 inimest. Võrreldes aastaga 1995 on olukord oluliselt paranenud, kuid siiski ei tohiks ükski inimene tööd tehes hukkuda. Kõik need 10 noort, tööealist inimest, kes möödunud aastal tööd tehes elu kaotasid, on kellegi lapsed, elukaaslased, emad, isad. Suure tõenäosusega kaotas nende õnnetuste tagajärjel oma vanema keskeltläbi 20 Eesti last,” kommenteeris Saarep surmaga lõppenud tööõnnetusi.

Möödunud aasta keerukam majandusolukord tõi kaasa töövaidluste arvu kasvu 23% võrra. Kokku esitati töövaidluskomisjoni 2297 avaldust, millest 2046 tuli töötajatelt ning 251 tööandjatelt. Esitatud nõuete kogusumma oli 11,4 miljonit eurot (2022. aastal 9 miljonit eurot). Nõudeid rahuldati täielikult 1,8 miljoni euro ulatuses ning kompromisse sõlmiti 2,3 miljoni euro ulatuses. ​​Enim nõudsid töötajad maksmata jäänud töö- ja puhkusetasusid.

Tööinspektsiooni aastaraamatu tutvustust ning iseteeninduskeskkonna teavituskampaania elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toetuse andmise tingimused (TAT) „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027“ vahenditest.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega