Katuselt otse pinnasele kukkuv vihmavesi märgab fassaadi, kahjustab selle välisilmet ja lühendab konstruktsiooni eluiga. Nii et lisaks sellele, et korras vihmaveesüsteem aitab hoida hoone head seisukorda, on sellel oma roll ka maja välimuse kujundamisel. Ruukki pakub nii ümaraid, kandilisi kui ka tänapäeval üha suuremat populaarsust koguvat peidetud vihmaveesüsteemi. Lisaks on valikus innovaatiline Siba Techi nime kandev süsteem, kus renni üks külg on kandiline ja teine ümar.  

Valikut jagub ja arhitektidel ning majaomanikel on otsuste tegemisel võimalus lähtuda nii praktilistest kui esteetilistest parameetritest.

“Süsteemide peamine erinevus on seotud välimusega, kuid toodame neid ka erineva läbimõõduga. Suuremad rennid ja torud suudavad rohkem vihmavett katustelt vastu võtta ning seetõttu saab suuremate süsteemidega vähema vihmaveetorude allatulekutega hakkama,“ selgitas Ruukki katusetoodete ärivaldkonna juht Kristjan Õsso.

“Kuid siin peab vaatama ka maja arhitektuuri, et suur süsteem liialt silma riivama ei jää. Väikestele hoonetele sobib pigem väiksem süsteem,“ lisas Õsso.

Lahendus igale katusetüübile

Õsso sõnul kasutatakse kõige rohkem ümaraid süsteeme, sest need sobivad enamlevinud katusetüüpidele. Kandiline vihmaveesüsteem annab hoonele selgepiirilisema välimuse ja on omakorda osutunud nii mõnegi hoonetüübi puhul esmavalikuks.

Ümarat ja kandilist süsteemi innovaatiliselt ühendades töötati Ruukkis välja tõhusaim ja vastupidavaim vihmaveesüsteem Siba Tech. Võrreldes ümara vihmaveerennisüsteemiga (suurus 135 mm) on Siba Techi rennide efektiivne pindala 13% suurem. Siba Techi puhul tasub välja tuua sedagi, et vastavalt kliendi eelistustele saab renni ümar või kandiline külg olla nii välimine kui sisemine.

Arhitektuuri praegused suundumused ajendasid Ruukkit välja töötama kaasaegset ja erakordselt tõhusat peidetud vihmaveesüsteemi, mis on ette nähtud kasutamiseks kaasaegse vormiga hoonetel, kus vihmaveerenn on integreeritud hoonetiiva sisse ning ühendab esteetiliselt räästata katuse hoone fassaadiga. Peidetud vihmaveesüsteem võimaldab esteetiliselt kauni välimusega katteplekkidega turvaliselt ära peita nii vihmaveetorud kui ka vihmaveerennid fassaadil.

Värvivalik on vihmaveesüsteemide puhul üldjuhul sama mis katustel, kuid vahel lähtutakse ka aknaraamide välimisest värvist. “Kui on valged aknaraamid, siis on ka allatulekud valged, aga renn on siis reeglina katuse värvi. Värvivalik on üpriski lai, kuid nelja värviga katab 80% turust ära,“ ütles Õsso.

Millega saab alt minna? 

Vihmaveesüsteemi on tema kinnitusel võimalik ka ise paigaldada ja kui järgida paigaldusjuhendit, siis kindlasti kehtib ka garantii. Aga jätke meelde, et renne ja torusid ei lõigata lühemaks vale lõiketööriistaga nagu ketaslõikur ehk rahvakeeli relakas, sest sel juhul kaotab süsteem  garantii.

Kui rennile pole antud piisavalt kallet või on see lausa vastupidine, jääb vesi renni seisma ning sinna võib koguneda palju sodi ja muda ning renn võib lihtsalt ummistuda. On ka olukordi, kus rennikonksud on liiga pika vahemaaga ja juba kergema lumega ei püsi renn pikalt räästakasti küljes.

Kindlasti peaks Õsso sõnul vältima ühepoolse pinnakattega vihmaveesüsteeme. Kui pinnakate ehk värv on ainult välimisel poolel ja sisemine hallikas tagakülje kaitsevärv, siis on süsteemil kindlasti lühem eluiga. Samuti on pinnakatteta ehk ainult tsingitud vihmaveesüsteemide eluiga lühem kui tehases värvitud süsteemidel. Kindlasti peab jälgima, et süsteemi läbimõõdud vastaks maja suurusele.

Mitte mingit probleemi pole paigaldada vihmaveesüsteemi ka vanale katusele. Kindlasti tuleks üle vaadata, et räästakast, mille külge vihmaveerenn kinnitatakse, oleks korralik ja mitte läbi mädanenud. “Samuti on tähtis, et vihmaveerennide kohale oleks paigaldatud lumetõkked, sest nende puudumisel võib lumi ja jää renni endaga kaasa haarata,“ rõhutas Õsso.

Kas ainult suvel saab paigaldada ja kas hooldama ka peab?

Üldjuhul saab vihmaveesüsteemi paigaldada aasta ringi, aga vihmaga on lihtsalt ebamugav väljas tööd teha. Hooldamisel tuleb kindlasti järgida kõiki ohutusnõudeid, et ei vigastaks ennast ega kõrvalseisjaid. Rennide puhastamine ja hooldamine on ikkagi kõrgustes töö.

“Soovi ja võimaluste korral saab omanik hooldusega ise hakkama, kuid kindlasti tuleb siis jälgida, et ei vigastataks rennide ja torude pindasid. Rennidesse soovitame piiluda iga aasta, et kontrollida, kas sinna ei ole kogunenud puulehti, okkaid ning muud sodi. Samuti on mõistlik üle vaadata kinnitused ja liited,“ andis Õsso nõu.

Ruukki vihmaveesüsteemide esteetiline garantii on kuni 20 aastat, aga korralikult hooldatud süsteem võib veetihe olla isegi pool sajandit. 

Kui otsus tehtud, siis kui kiiresti uue vihmaveesüsteemi kätte saab?

“Üldiselt on Ruukki põhivärvi vihmaveesüsteemid (ümar ja kandiline) olemas Ruukki Eesti ladudes ja meie klientide ehk edasimüüjate ning Ruukki Partnerite ja Expresside juures. Seega tarne on suhteliselt kiire. Mõned erivärvid ja mõõdud tuleb tellida kas Soomest või Rootsist ning siis on nende tarne pikem.  Natuke pikema ooteajaga tuleb arvestada ka peidetud vihmaveesüsteemide puhul.“