Tallinna lennujaama parkimismaja fassaadi välja töötades jõudis projekteerimismeeskond järeldusele, et fassaadilamellid peavad olema Cor-Ten-terasest, kuid otsustajaid tuli selles alles veenda. “Teatud seltskonna jaoks oli Cor-Ten-teras lihtsalt üks roostes kärakas ja alguses ei saadud aru, et see on väga kvaliteetne ja ilmastikukindel materjal,” meenutas objektil 2018. aastal ehitust juhtinud KMG Infra peaprojektijuht Marko Pikk.

Tallinna Lennujaama turunduse ja kommunikatsioonijuhi Margot Holtsi sõnul oli neile kui tellijale juba projekteerimise ajal selge, et parkimismaja peab lisaks funktsionaalsusele olema kvaliteetse arhitektuuriga. Nende soov oli, et hoone mõjuks oma suurusest hoolimata võimalikult õhulise, kaasaegse ja pilkupüüdvana.

“Fakt on see, et fassaadile oli ette nähtud õhuhulkade läbilaskvuse nõue, kuna tegemist on sõiduautode parkimismajaga,” rõhutas Pikk. Fassaad pidi tagama piisava õhuvahetuse, mistõttu katsetasid nad koos fassaadielemendid tootnud Ruukki meeskonnaga lamellides erineva läbimõõduga perforeeritud avasid. Liiga suurte avadega kaotas element jäikuse, liiga väikesed avad aga ei lasknud õhku nõutud määral läbi.

Pikk lisas, et nad ei saanud ka fassaadikatte taga raudbetooni külge kinnitatud toekonstruktsiooni massiivseks teha, sest see oleks rikkunud soovitud õhulise ilme. Loodud kinnituslahendusega liiguvad ja painduvad elemendid tuule mõjul, mis oli Pika sõnul ka põhjus, miks nad Cor-Ten-fassaadini jõudsid.

Kohapeale valmis 25ruutmeetrine näidisfassaad

Kogu parkimismaja ehituse eest vastutanud KMG Infra meeskond teadis juba ette, et fassaadi loomine kujuneb keeruliseks. Seepärast kaasasid nad Pika sõnul partneri, kellel on kogemust ja tahtmist väljakutseid pakkuvas projektis kaasa lüüa. “Valisime selleks Ruukki meeskonna ning see oli õige otsus,” nentis ta.

Fassaadi algse arhitektuurse idee autor on Ideab Project, kelle 3D-visualiseeringute põhjal töötas Ruukki meeskond lõpplahenduse välja ligi poole aastaga. “Konstruktiivselt oli keeruline visuaalselt kujundatud arhitekti nägemusega kaasa joosta,” tõdes Pikk. Tema sõnul pidi lahendus sobima korraga lennujaama juhtkonnale, linna arhitektidele, KMG Infrale ja hoone arhitektidele.

Ruukki tootis Pärnu tehases kokku 11 näidislahendust, millest viit katsetasid nad ka lennujaamas kohapealsetes tuuleoludes.

Näidiste katsetamisel kaalus projekteerimismeeskond ka elementide oranžiks värvimist. Paikvaatlusel jõudsid nad aga järeldusele, et liikuvate ja painduvate elementide värvipinna hooldamine oleks tulevikus keeruline ja kulukas. “Värvkate ei talu järjepidevat liikumist ning väsib murdekohtades, mille tulemusel hakkab murenema,” selgitas Pikk. “Kohtvärviparanduste tegemisel tulevad mängu ka värvkatte pleekimine ja kulumine ning fassaad ei oleks täitnud seda visuaalset efekti, mis oli seatud eesmärgiks.”

Fassaadikatte materjali valikule heakskiidu saamiseks tegid nad koos Ruukki tiimiga nii toonasele Tallinna Lennujaama juhatusele kui ka Tallinna linna arhitektidele esitlusi objektidest, kus Cor-Ten-terast on kasutatud, muu hulgas Pirital asuvast Filmimuuseumist. Lisaks ehitasid nad lennujaama 25ruutmeetrise näidisfassaadi, mida otsustajad käisid vaatamas ja hindamas.

Cor-Ten-lamellidele mustri tegemiseks loodud programm kiirendas tootmist

Ruukki ekspordi müügijuht Kaidu Kaup rääkis, et tootmise võimalikult lihtsaks tegemine oli nende meeskonnale projekti kõige suurem väljakutse. “Elementidel on korduv mustrisamm. Et me ei peaks hakkama igale elemendile mustrit käsitsi joonistama, genereerisime tootmise jaoks programmi, nii et muster tekkis sinna automaatselt läbi programmi,” selgitas ta. “Meie targad insenerid suutsid selle välja mõelda ja see muidugi andis ka hea kiiruse tootmise poolele ehk et me ei pidanud neid jooniseid väga pikalt ootama kuskilt.”

Kauba sõnul tootsid nad 21 nädalaga 700 sümmeetrilise perforatsiooniga Cor-Ten-terasest elementi. Iga element koosneb kolmest tükist, nii et kokku valmis fassaadikatteks 2100 detaili.

Paralleelselt tootmisega hakkas Ruukki meeskond Cor-Ten-lamelle hoonele vertikaalsete liistudena paigaldama. Kaup tõi välja, et seegi oli omaette väljakutse, sest igapäevaselt on Ruukki pigem materjalide müüja kui paigaldaja. Samal ajal tuli neil koos ehitajaga jooksvalt korrigeerida projekti, tootejooniseid ja juba toodetud elemente.

Cor-Ten-terase soe ja muutuv toon on tellija meelest keskkonda sobinud

Holtsi sõnul täitis Cor-Ten-lamellidega loodud lahendus soovitud eesmärgi. Fassaad aitas anda parkimismajale oma näo ja sidus selle visuaalselt lennujaama kui Eesti õhuvärava tervikpildiga.

Nüüdki, ligi kaheksa aastat pärast hoone valmimist, on nad Holtsi kinnitusel nii fassaadikatte materjali kui ka kogu lahendusega rahul. Fassaadi välimus ei ole küll täpselt samasugune nagu avamise hetkel, kuid Cor-Ten-terase soe ja muutuv toon on nende meelest keskkonda hästi sobinud.

“Meie taristu halduse kolleegide sõnul on materjal olnud väga hea valik ka hoolduse ja halduse osas, sest seda ei ole olnud meil vaja veel nende aastate jooksul asendada ning hooldusvaba materjal on parim materjal,” lisas ta.

“Mina oleksin oodanud, et ta on juba isegi rohkem värvi muutnud, aga eks ta nõuab aega,” nentis Kaup. Tema sõnul on Cor-Ten-teras elav materjal, mis muudab fassaadis aja jooksul oma värvitooni. Kui algul on terase pind roostekarva, siis lõpuks muutub see tumepruuniks.

Fassaadilamellidele annab ilmastikukindluse ja pika eluea paatinakiht

Cor-Ten-terase ilmastikukindlus tuleneb Ruukki andmetel terase pinnale tekkivast paatinakihist, mis annab fassaadilamellidele ka roostese tooni. Kiht laseb hapnikku vähe läbi ja kaitseb terast edasise korrosiooni eest. Paatina tekib, kui teras korduvalt märgub ja kuivab. Tavalistes ilmastikuoludes kulub selleks 18–36 kuud.

Algselt on materjal kaetud õliga, sest nii-öelda roostetanud materjalist ei ole Kauba sõnul võimalik elemente toota. Tavaliselt peseb vihm seina paigaldatud elementidelt õli maha ja paatinakiht hakkabki tekkima. Kuna lennujaam soovis aga juba avamise hetkeks fassaadile ühtlast tooni, tegi Ruukki meeskond roostetamise kiirendamiseks elementidele eelpesu.

COR-TEN B aastane korrosioonikadu 32 aasta jooksul (1982–2014)

Allikas: VTT raport VTT-CR-05247-14 (Leena Carpén, 2014), SSAB. Graafikult loetud väärtused on ligikaudsed.

Allikas: VTT raport VTT-CR-05247-14 (Leena Carpén, 2014), SSAB

Kauba sõnul annab paatinakiht fassaadikattele pika eluea. Soomes tehtud uuringu põhjal oli Cor-Ten-terase materjalikadu 32 aastaga umbes 80 mikromeetrit ehk 0,08 millimeetrit, kusjuures alguses on see protsess kiirem. Parkimismaja fassaadilamellid on kahe millimeetri paksused. Nende andmete põhjal hindas Kaup, et Tallinna lennujaama parkimismaja fassaadi eluiga võiks ulatuda vähemalt saja aastani.

“Keerukust oli selle fassaadiga palju, aga kui kõik osapooled soovivad ja tahavad, siis takistuste ületamine on üheskoos võimalik,” tõdes Pikk. “Projekteerisime korduvalt ja korduvalt ringi, seda seni kuni leidsime sobiva ja toimiva lahenduse ning selle tulemusel ehitasime ühe korra. Töö sai tehtud kvaliteetselt ja kestvalt, millega võiksid ja peaksid olema rahul kõik, kes olid selle nõudliku projekti elluviimisel osalised.”