Septembri alguse seisuga oli päästeameti andmeil tuleohutusülevaatus tegemata ligi 85 protsendil tööstus- ja laohoonetes, kus see on kohustuslik. G4S Eesti tuleohutusspetsialist Pilvi Rahnu selgitas, kes vastutab tuleohutusülevaatuse tellimise eest.

Teadmatus seostada tuleohutusülevaatuse kohustust enda hoonega

Üle 1000 ruutmeetri suuruste tööstus- ja laohoonete omanikel tuli tuleohutusülevaatus tellida 1. jaanuariks 2024. Suuremal osal on see senimaani tegemata. Tuleohutusülevaatusi teostava Rahnu sõnul võib üheks põhjuseks olla hoonete omanike või valdajate teadmatus. “Nad võib-olla on ülevaatuse kohustusest kuulnud, aga nad ei oska seda seostada enda hoonetega,” selgitas ta. “Näiteks loomakasvatus- või põllumajandushooned kuuluvad samuti tööstus- ja laohoonete alla ja ka neil on kohustus tuleohutusülevaatuseks.”

Rahnu hinnangul oli päästeameti tänavu septembri alguses hoonete omanikele saadetud meeldetuletusest kasu: arvatavat teadlikkuse suurenemist on nende ettevõttes näha uute ülevaatuste tellimuste arvu suurenemise pealt. Päästeameti andmeil on tuleohutusülevaatuse kohuslasi ligi 8900, neist tööstus- ja laohooneid ligi 7200. Neist enam kui 4000 hoone kohta saatis päästeamet septembri algul ka meeldetuletuse.

Tuleohutusülevaatuse sisu mõistmine on puudulik

Hoonete omanike või valdajate seas võib Rahnu kogemusel olla ka neid, kes ei ole seni aru saanud tuleohutusülevaatuse teenuse sisust. “Nad eeldavad, et kui neil on tuleohutuspaigaldised hooldatud, siis neil ongi kõik korras ja nad ei olegi rohkem sellesse nõudesse süvenenud,” oletas ta.

Tuleohutusülevaatust teevad erasektori tuleohutusspetsialistid või -eksperdid, kes hindavad paikvaatlusel nii ehituslikku kui ka korralduslikku tuleohutust ning kui teadlikud on ohutuse eest vastutajad tulekahju korral tegutsemisest. Enne ülevaatust saab klient veel ka info, millist dokumentatsiooni vaatluseks ülevaataja vajab. “Kas tuleohutuspaigaldised on töökorras ja nõuetele vastavad, kas on vastavalt nõuetele olemas ja tähistatud evakuatsioonipääsud, kas tuletõkkesektsioonid on terviklikud või mitte,” tõi Rahnu mõne näite, mida ülevaatusel kontrollitakse.

Kardetakse menetlust

Tuleohutusspetsialisti hinnangul võib hoonete omanike või valdajate seas olla ka neid, kes teavad või arvavad, et neil on tuleohutusnõuded täitmata ning seepeale nad kas kardavad järgnevat menetlust või ei soovi puuduste lahendamisega tegeleda. Rahnu julgustas, et ülevaatuse tellimist siiski kartma ei peaks. “Kui ülevaatuse toimingud tehakse ja suhtlus käib, siis sellele ei järgne mingit menetlust või trahvi,” ütles ta. “Pigem vastupidi, juhime puudustele tähelepanu ja pakume välja lahendusi. Seda kõike koostöös kliendiga.” 

Pärast paikvaatlust peab ülevaataja 30 päeva jooksul ülevaatuselt saadud info päästeameti portaali sisestama. Kui objektil on väikesed puudused, mida saab 30 päeva jooksul parandada, siis need puudused akti kirja ei lähe. Kui objektil ilmnevad suuremad vead, mille lahendamiseks on tarvis pikemat aega või suuremat rahalist ressurssi, on ka paranduste tegemise tähtajad pikemad. “Aktis märgitakse ära kõik puudused ja lepitakse kliendiga kokku nende lahendamistähtajad,” rääkis ta. “Päästeameti poolt on teatud piirmäärad antud ja lõpmatuseni seda pikendada ei saa.” Kui tähtajad on kätte jõudnud, teeb ülevaataja järelkontrolli ja annab hinnangu, kas töö on tehtud nõuetekohaselt: nii jääb ka kliendile kindlustunne, et asi on õigesti tehtud.

Esmane kohustus ülevaatust tellida on hoone valdajal

Tuleohutusülevaatuse korraldamise esmane kohustus on hoone valdajal. Kui hoonel on mitu valdajat, korraldab ülevaatuse hoone omanik. Samas juhtis Rahnu tähelepanu, et kui ülevaatusel ilmnevad puudused, siis ehituslikud puudused on rohkem omaniku lahendada, korralduslikud valdaja ülesanne. “Oleneb ka nende omavahelistest kokkulepetest,” lisas ta.

Rahnu rõhutas, et tuleohutusülevaatus pole üks järjekordne hoone omanikule või valdajale loodud kohustus, mida tuleb tellida ja mille eest peab maksma. “Ülevaatuse eesmärk on ikkagi see, et inimesed ja vara oleksid kaitstud: mina ise, minu vara, minu töötajad ja ka need, kes hoonet külastavad. Ülevaatus on meile kõigile, et Eesti oleks ohutum,” tuletas ta meelde.

Alates 2021. aastast on tuleohutuse seaduse alusel suuremate büroohoonete, tööstus- ja laohoonete ning garaažide omanikel kohustus tellida tuleohutusülevaatus. Tuleohutusülevaatuse kohustusega hoonete nägemiseks tuleb hoone omanikul siseneda päästeameti ohutusportaali. Tuleohutusülevaatust tuleb korrata iga kolme aasta tagant.