Balti Manufaktuuri kvartal saab peatselt tagasi oma ajaloolise ilme
Põhja-Tallinnas asuvas Manufaktuuri kvartalis algasid ettevalmistavad tööd, millega taastatakse ajaloolise Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku algupärane ilme.
1898. aastal asutatud Balti Puuvillavabrikul oli Eesti tööstusajaloos oluline roll – see oli üks Tallinna suurimaid tööstusettevõtteid ja on tänaseni üks olulisemaid arhitektuurilisi maamärke. Vabrik on 234 meetri pikkusena Tallinna suurim ajalooline kivist ehitis. Teises maailmasõjas sai vabrikuhoone suuri purustusi, kuid taastati ning hiljem tehti sellele veel mitmeid juurdeehitusi.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Vabrik suleti alles 2005. aastal, mil masinapark ja seadmed demonteeriti. Sellest ajast on Manufaktuuris korraldatud kultuurisündmusi – etendusi, näitusi, kontserte ja ekskursioone.
Nüüd on asunud Manufaktuuri kvartali arendaja Hepsor eemaldama nõukogude ajal ehitatud valgetest tellistest laiendusi, et taastada hoone algupärane ilme. Ajalooline hoone on tänaseni muinsuskaitse all, mistõttu taastatakse tööstuspärandi miljööväärtuslikkus – punastest tellistest ja paekivist osa säilitatakse ja renoveeritakse.
Enam kui 120-aastase ajalooga vabrikuhoonesse rajatakse elu- ja äripinnad 2026. aastaks. Kogu kvartal lähtub tulevikus 15 minuti linna ideest, mille järgi on kõik eluks vajalik piirkonna elanikele käe-jala juures.
Arhitekt Mihkel Tüüri sõnul jääb kvartalisse industriaalne hõng alles ning see põimitakse kaasaegsesse linnaruumi. “Siinne keskkond pakub tulevikus ühtmoodi mõnusat olemist nii elanikele kui ka külalistele. Ühtlasi ühendame kvaliteetse ruumi loomisega ka Põhja-Tallinna osad, mis on täna üksteisest pisut eraldunud,” ütles Tüür.
Kvartali keskmeks saab suur ja mitmekesine park rikkaliku haljastuse ja vahelduva maastikuga.
Manufaktuuri Kvartalit arendab Hepsor koos pikaajalise partneri Tolaram Grupiga. Vabriku arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse autoriteks on Kadarik Tüür Arhitektid ning sisearhitektuurse lahenduse on loonud Raul Kalvo ja Helen Oja.