Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme ja analüütiku Igor Habali sõnul jätab suur osa arendajaid seadusega nõutud elektriauto laadimiskoha juhtmetaristu paigaldamata ning elektriautode populaarsuse kasvades võib sellest kinnisvara müümisel tekkida suur kitsaskoht.

Habali kinnitusel peab kõigi alates 2021. aasta 10. märtsist ehitusloa saanud uute, enam kui 10 parkimiskohaga korterelamute iga parkimiskoha juures olema elektriauto laadimiseks veetud vähemalt kaablikaitsetoru. “Reaalsuses arendajad seda ei täida – nõuetekohane elektritaristu rajatakse vaid igale 4-5 parkimiskohale ning ka omavalitsused ei jälgi seda täpselt,” rääkis ta.

Habali rääkis, et kui elektriautode kasutus kasvab ja tekib suurem vajadus laadijate järele, siis puuduvad vajalikud ühendused ning nende takkajärgi rajamine on aeganõudev ja kallis. “Nõuete mittetäitmise eest saavad korteriühistud ja arendajad ilmselt omavahel veel piike murda,” avaldas ta arvamust. “Praegu maksab korteri ostja lõpuni väljaehitatud laadimiskoha eest ise 2500-3500 eurot juurde, mis ei tähenda, et igaühel see variant oleks, sest üldjuhul pole kõigiks kohtadeks alajaamas piisavat võimsust arvestatud. Seetõttu on ka erandina toodud välja, et kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust, ei kohaldu paigaldamise nõue.”

Habal avaldas arvamust, et elektriautode laiema leviku korral annab laadimiskoht korterile suure eelise.

“Seaduse järgi ei saa parkimiskohti ka ühistust väljapoole müüa, vaid ainult oma maja elanikele,” rääkis Habal. “Erikasutusõiguse alusel on laadimis- ja parkimiskohta võimalik aga kõigile välja üürida, kui seda endal parasjagu vaja pole.”

Habali sõnul ei tähenda elektriauto taristu lihtsalt pistikut, vaid kapitaalsemaid uuendusi ning peamiselt on vaja alajaamade võimsust suurendada. “Praegu arendajad laadimiskohtade ehitamisest suurt lisa ei teenigi, aga see investeering võib tulevikus oluliselt pilti muuta. Seepärast võiks uut korterit ostes laadimiskoha paigaldamist varakult kaaluda või vähemalt kaabelduse olemasolu kontrollida,” sõnas ta.

Habali sõnul on enne 2020. aastat ehitatud kortermajade juures laadimiskohad pigem haruldus. “Täiesti eraldi küsimus on magalad, kus on palju inimesi ja autosid ning laadimiskohtadeks tuleks võimsusi väga suures mahus tõsta ja taristut ehitada,” nentis ta.

Habali arvetes peaksid arendajad pikas vaates laadimiskohtasid rohkem pakkuma hakkama ning riik seda motiveerima. “Sarnaselt on praegu arendajatele näiteks ette antud iga korteri kohta väljaehitatavate parkimiskohtade arv,” rääkis ta. “Kui üks hetk tekib ühiskondlik surve ja nõudlus elektriautode järgi kasvab, siis peaks taristu juba enam-vähem valmis olema.”