Liigu sisu juurde

Arhitekt Karli Luik: “sahtli” täitmine on väga oluline osa arhitektitööst

Arhitekt Karli Luik.Foto: Erakogu

Arhitektuuribüroo Molumba kaasasutaja ja arhitekt Karli Luik sõnas, et nad püüavad olla pidevad katsetajad ja ilmselt seetõttu ei ole neil ka välja kujunenud regulaarselt tööd pakkuvat püsiklientuuri arendajatest. Konkurssidel osalemine on nende põhifookus.

Iga projekti ees, mis lõpuks ka valmis saab, tunneb Luik jätkuvalt suurt aukartust. Ehituslehe küsimustele vastates tõi ta mitmeid näiteid nii realiseerunud kui ka seni ehitamata jäänud projektidest.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

1. Kuidas teie tööpäev välja näeb? On seal mõni kindel rutiin, mis päevast päeva kordub?

Püüan tööpäeva alustada füüsilise treeninguga. Viimasel ajal mängin padelit või poksin, see annab päevale hea toonuse ja äratab täielikult üles. 

2. Mis kell alustate, mis ajal lõpetate?

Tööpäev üldiselt kestab tavapäraselt kümnest kuueni, mis on üsna isetäituv aeg. Büroos on paralleelselt töös erinevates staadiumites viis kuni kümme projekti ning iga neist nõuab igapäevast tähelepanu. Kui on vaja süvenenult mõne projekti kallal tegutseda, on selleks siiski parimad õhtutunnid, kus segavaid faktoreid on vähem. Nagu uuringud on näidanud, kulub süvenemist vajavasse ülesandesse täielikult keskendumiseks umbes 19 minutit nii, et segavaid faktoreid pole. Tööpäeva jooksul sellist aega väga tihti naljalt ei teki.

3. Kui palju ajast läheb klientidega suhtlemisele?

Suhtlemisele kulub palju aega, ent arhitektitöös otse kliendiga suhtlemisele kuluv aeg on pigem võrdlemisi väike. Arhitektitöö on aga meeskonnatöö, tuleb kogu aeg suhelda paljude inseneridega, kes on projektidega seotud, samuti omavalitsuse esindajatega. Arhitekt on ühekorraga nii helilooja kui dirigent, kes vastutab selle eest, et algselt visandatud kõlapilt ka sümfoonilises ettekandes paljuhäälselt ja harmooniliselt õnnestuks.

4. Millise töö sooviksite oma valminud projektide portfooliost esile tuua ja miks?

Viimase aja valmis ehitatud projektidest tooksin esile Saue vallamaja, mis on üks esimesi ristkihtpuidust ehitatud avalikke hooneid Eestis. Lisaks välisele – tegemist on sisuliselt ju puidust raekojaga – on hoone sisestruktuur rajatud tegevuspõhise kontori põhimõttel. Projekteerimist alustamise uuringuga, kuidas ning kui palju töötajad erinevaid ruume kasutavad ning lahendus vastab tänapäevase töökultuuriga, kus inimesed on oluliselt liikuvamad, töötatakse kodus või tehakse palju väikeseid koosolekuid ning vaatasime hoolikalt, kuidas selline keskkond luua. Ilmselt on Saue vallamaja ka ainuke omavalitsushoone Eestis, kus vallajuhil puudub oma kabinet.

Saue vallamaja. Arhitektuurivõistlus 2017, valminud 2020. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi ja Heidi Urb.Foto: Tõnu Tunnel

Oluline hoone on ka Mustjala päevakeskus-pansionaat, kus väga väikese ehituseelarve tõttu tuli loobuda kõigest ebaolulisest ning järele jäi puhas funktsionaalsus, terviklik diagramm, kus ruumide proportsioon ja sise- ning väliruumi dünaamika loovad erakordselt lihtsa, ent mõjusa ja mõnusa keskkonna. Hoone on ühtlasi nii kogukonna kohtumispaik kui ka elanike intiimne eluase.

Mustjala päevakeskus-pansionaat. Arhitektuurivõistlus 2020, valminud 2023. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Priit Rannik.Foto: Johan Tali

Äsja valmis ka juba mitmekesist vastukaja tekitanud Keila uus laululava, mis on põnev ja mitmekesine maastikuobjekt. Suhe olemasoleva maastikuga ning loodava orgaaniline sulandumine ümbritsevasse on alati üks olulisemaid kvaliteete, mida otsime. Tegemist on hübriidse objektiga, mis on ühtaegu nii sündmusruum, avalik park kui argine ja igapäevane  kohtumispaik. Kasutuste mitmekesisus, nagu ka ruumide tähenduslik paljuvalentsus, on eeldusteks, et loodavad ruumid toimivad hästi ning võetakse kasutusele – on kohta nii programmilistele kui improviseeritud kasutusele.

5. Millisest projektist on teil kõige rohkem kahju, et see on ehitamata jäänud, ja mis selle projekti teie jaoks erakordseks muutis? Miks see ehitamata jäi? 

Paljudel konkurssidel osalemise puhul on loomulik, et päris ehitisteks vormub vaid ehk kümnendik kõigist väljapakutud visioonidest. Suurem kahju on töödest, mis on pea lõpuni valmis projekteeritud, ent mis väga hilises staadiumis jäävad realiseerimata.

Molumba puhul võiks esile tuua Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisprojekti, mis oli meie esimene konkursivõit, kus tribüünide laiendamise ning kogu staadioni uuendamise projektist on tänaseks realiseerunud vaid staadionile viiv peavärav/tuletorn. Kuigi sinisilmselt usun, et ka sellele projektile leitakse millalgi rahastus ning tal on veel potentsiaal jälle uuesti ellu ärgata ja ehitatud saada.

Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimise eskiisprojekt 2017. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi ja Harry Klaar.Foto: Molumba
Kalevi staadioni tuletorn, valminud 2023.Foto: Tõnu Tunnel

6. Milline on teie kogemus: on see arhitektitöö loomulik osa, et mõni projekt ei realiseeru? Kui suur protsent töödest “sahtlisse” jääb?

Mul on endiselt suur aukartus iga projekti ees, mis ka päriselt realiseerub. See on ju tohutu hulk ressursse ja energiat, mis sinu mõtte ruumiks vormib. Seetõttu on arhitekti vastutus märkimisväärne ning ma arvan, et on oluline, et ka arhitekti jaoks säiliks iga valmiva hoone puhul teatud tunne erakordusest. Kui see vau-efekt asendub business-as-usual mõtteviisiga, muutub ka arhitekt minu arvates olemuslikult ehituskunstnikust pigem automehaanikuks või küünetehnikuks. Seetõttu on ka selle “sahtli” täitmine väga oluline osa arhitektitööst.

7. Kui palju konkurssidel osalete?

Konkurssidel osalemine on meie büroo olemuslik osa: see on võimalus saada põnevaid ja huvitavaid töid. Aastas osaleme 12–18 konkursil, millest umbes kaks kolmandikku on avalikud ning kolmandik kutsutud konkursid. Konkurssidel osalemine sunnib pidevalt uuesti mõtestama, mida me teeme, mis on arhitektuuris, ruumis, aga ka ühiskonnas laiemalt oluline, millise ruumi ja elukeskkonna eestkõnelejad me oleme. Püüame olla pidevad katsetajad, kel pole kindlat käekirja ning kes alati otsivad lähteülesande varjatud võimalusi ja põnevust. Ilmselt seetõttu ei ole meil ka välja kujunenud väga selget ja pidevalt tööd pakkuvat püsiklientuuri arendajatest ning konkurssidel osalemine ongi meie büroo põhifookus.

8. Kas teie suhtumine konkurssidel osalemisesse on aja jooksul muutunud?

Ühelt poolt oleme õppinud vältima algselt tavapäraseid allnightereid, kus ööl enne tähtaega tavaliselt magama ei jõudnudki. Ehkki planeerime täna konkursside jaoks rohkem aega nii ideede välja töötamiseks, settimiseks kui nende korralikuks vormimiseks, siis samas ka täna töötame tähtaja lähenedes tihti hiliste tundideni.

Teisalt oleme kindlasti varasemast leplikumad ka siis, kui ei õnnestugi võita isegi olles lõpuni veendunud, et esitatud sai parim ideekavand. Arhitektuuris ei ole kunagi lõpuni õiget ja valet lahendust, vaid halvemini või paremini esile toodud potentsiaalid. Arhitektuurivõistluse žürii töö on väga keeruline ning nõuab võimekust lisaks võistlustele esitatule näha ka, millises suunas see töö loomulikult edasi areneb. Idee kandvus sõltub sellest, kui mugavalt ta kohandub projekteerimise käigus alati tekkivatele muudatustele ja täpsustustele.

Väga tihti ei ole žürii liikmed võimelised nägema tööde taha – milline töö tegelikult kannab ning millised lahenduse aspektid on jäetud tähelepanuta.

9. Millist konkursitööd oma loomingust esile tõstaksite?

Konkursitöid on tehtud palju ja väga erinevaid. Viimaste aastate preemiata jäänud konkursitöödest näiteks Viimsi vabaõhukeskuse uut peahoonet, kus traditsioonilisi ehitustehnikaid ning materjale kasutades soovisime luua väga tänapäevast ja märgilist hoonet, ent kus valiti välja täiesti arhetüüpne ümbrusest võimalikult vähe eristuv lahendus.

Viimsi vabaõhumuuseumi külastuskeskuse ideekavand. Arhitektuurivõistlus 2021. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson.Foto: Molumba

Teinekord osaleme konkurssidel ka puhtast sportlikust huvist suurema lootuseta võita. Näiteks võiks välja tuua ka Estonia ette nähtud Georg Otsa skulptuurivõistluse võistlustöö, kus asetasime lisaks lauljana meisterujujana tuntud olnud Otsa pronksist kuju basseini, mis toiminuks ka aastaringselt aurava veesilmana. Ehkki ratsionaalne, ei tohiks loodav ruum olla kunagi liiga tõsine, ruumi puhul tuleb ka ruumi jätta lõbule ja naljale.

Georg Otsa mälestusmärgi ideekavand. Konkurss 2021. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Kirke Päss ja Tamara Nesic.Foto: Molumba

10. Kas teil on mõni konkursitöö, mille puhul on kahju, et see edasise projekteerimise/ehitamise käigus muutus palju ja hea idee ei realiseerunud?

Hea idee on alati pigem arhitektuurne teekaart kui valmis visioon. Üldjuhul idee täpsustub, läheb paremaks, mitmekesisemaks ja teravamaks, ehkki teinekord eelarve piirangud sunnivad tegema ka vähem meeldivaid kompromisse ja mingeid aspekte ära jätma või ümber mõtlema. Konkursside puhul on eelarve piirangud üldjuhul ka päris hästi tööd tehes teada, seega on võimalik selliseid riske juba kogemuslikult üsna hästi minimeerida. Ainsa halva näitena tuleb ette Pärnu Rääma sõudekeskus, kus radikaalselt väike eelarve viis selleni, et lisaks maksimaalsele lihtsustamisele jäeti ära ka fassaadilahendus, ehkki on lootust, et see millalgi ikkagi ka hoonele lisandub.

Rääma sõudekeskuse eskiisprojekt 2018. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Kirke Päss, Mae Köömnemägi, Harri Kaplan ja Harry Klaar.Foto: Molumba
Pärnu jõe äärde valminud hoone.Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees / Scanpix

11. Kas suurte projektide/konkursside lõpetamiseks olete pidanud tegema ka mitmepäevaseid töömaratone?

Inimorganismil on piirid ning päevi järjest töötada ei ole ei efektiivne, tervislik ega ka mõistlik. Projektide ja konkursside lõpufaasides on pikemad tööpäevad küll tõepoolest paraku üsna tavapärased.

12. Milline on teie kõige kauem valminud objekt?

Ilmselt Eesti Maanteemuuseumi välialad. See oli esimesi konkursi kaudu saadud töid, kui Salto arhitektuuribürooga 2004. aastal koos Maarja Kase ja Ralf Lõokesega alustasime. Põhiline välialade lahendus valmis 2010, ent viimased hooned 2018, kui ma olin juba Saltost lahkunud. Pikale venivad üldjuhul mittestandardsed ja etapiti ehitatavad hooned ja rajatised, kus pärast esimest valminud etappi pole järgmise osa rahastus veel selge. Lisaks juba enne mainitud Kalevi Keskstaadionile ning Rääma sõudekeskusele on meil veel laual ka Sindi kärestikukeskus, kus esimene välialade etapp on valmis, aga hoonestuse rajamine ootab veel oma aega. Ebastandardsete tüpoloogiate ning rahastuse puhul on väga pikk valmimisaeg paraku tavapärane.

13. Kas mõni projekt on nii kaua valminud, et valmides tundub juba täitsa ajast ja arust?

Võrreldes hoonete planeeritava elueaga on võimalik ehitusaeg ikkagi pigem üürike ning ilmselt ei ütle ka keegi Sagrada Familia kohta, et see oleks ajast ja arust, ehkki juba üle sajandi ehituses. Arhitektuur on samaaegselt ajatu ja ajastuspetsiifiline, aga ajast ja arust tunne saab olla seotud ikkagi vaid halva arhitektuurilahendusega.

14. Mis on arhitektitöö ebameeldivaim osa?

Suhtlemine rumalate ametnikega, kes otsivad vigu selle asemel, et leida lahendusi. Maadlemine mõne arendajaga, kelle jaoks arhitekt on pelgalt võimalikult soodne teenusepakkuja ja projekti vormistaja. Võitlemine ehitajatega, kelle eesmärk ei ole ehitada hästi, vaid võimalikult palju optimeerida, lihtsustada ja asendada. Õnneks tundub, et selliseid isikud on viimasel ajal pigem vähemaks jäänud. 

15. Mis on arhitektitöö juures kõige meeldivam?

Nagu ütleb Hannibal iga “A-Teami” osa lõpus: “I love it when a plan comes together.” See on see hetk, kui projekt hakkab nii-öelda tööle ning kõik osad loksuvad iseeneslikult paika. Arhitektitöö on oma olemuselt nagu kolmemõõtmeline sudoku, kus tuleb kokku sobitada olemasolev keskkond ja uus, kokku viia erinevad soovid ja ootused, tehnoloogilised ning konstruktiivsed piirangud, luua ratsionaalselt elamuslikkust, mugavust ja sujuvust samal ajal. Hea arhitektuur sünnib siis, kui erinevad piirangud muutuvad üksteist toetavaks ruumiliseks skeletiks ning sellise lahenduseni jõudmine on suur nauding.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.