Liigu sisu juurde

Arhitekt Raivo Kotov: “Oleme näljased uute objektide järele.”

Tallinna Keskturu arhitektuurikonkursi võidutöö välja kuulutamisel. Raivo Kotov vestleb Ignar Fjukiga.Foto: MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES / Scanpix

Arhitektuuribüroo KOKO arhitektid üks asutaja ja arhitekt Raivo Kotov ütles, et nende büroo osaleb aktiivselt arhitektuurivõistlustel, sest praegu on majanduslikus mõttes segane aeg.

1. Kuidas teie tööpäev välja näeb? On seal mõni kindel rutiin, mis päevast päeva kordub?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Mingit väga kindlat rutiini ei ole, vaid lõuna on rutiinseks kujunenud. Fahle majas kontoris olles – õnneks tehti siia alla ka söögikoht, Amici restoran – on heade kolleegidega ikka umbes kell 12.15 lõunaaeg.

Hommikused ja ka peale tööpäeva lõppu ajad on väga head ajad mingi teemaga süvitsi minemiseks: siis ei ole süvenemist segavaid meile, telefonikõnesid ega kolleegidega suhtlemist. Need on pigem head loomingulised ajad. Päeva keskel, kui kontor on inimesi täis, on suhtlemine kolleegidega, klientidega, telefoniga, meiliga, ja on ka koosolekud.

2. Mis kell alustate, mis ajal lõpetate?

Tööpäev algab tavaliselt pigem enne kella kaheksat ja eks ta mõnikord läheb kella üheksani, mõnikord kella kuueni õhtul. Suhteliselt pikad päevad on, aga kuna töö on huvitav, siis selles mõttes ei kurda üldse.

3. Kui palju ajast läheb klientidega suhtlemisele?

Klientidega suhtlemisele läheb kindlasti omajagu aega, aga kliendisuhtlus ei ole ainult minu peal – meil on tegevjuht, kes lepingueelselt väga palju klientidega suhtleb. Rollid on kenasti ära jaotatud. Kõik arhitektid suhtlevad ka lähtudes objektist otse tellijatega. Kui ka on mingi probleem või mõte, mis on vaja lahti rääkida, siis alati on hea teha seda kokku saades või telefoni teel. Kolmas variant on meili teel, aga ma ise tunnen, et meili kirjutamine ja mõtete kirjeldamine, see, kuidas keegi teine sellest aru saab, võib tekitada rohkem peavalu kui otsesuhtlus.

4. Millise töö sooviksite oma valminud projektide portfooliost esile tuua ja miks?

See küsimus pani mõtlema, mida eraldi välja tuua. Kui peab midagi esile tooma, siis tookski Fahle maja. Kakskümmend aastat tagasi hakkasime projekteerima ja kolme aasta pärast kakskümmend aastat tagasi sai see valmis.

Fahle maja on kindlasti olnud märgiline objekt – kogu tööstusarhitektuuri väärtustamine ja uute juurdeehituste kavandamine. Võiks öelda, et Fahle maja oli omal ajal selline esimene objekt. Kuidas keegi seda iseloomustanud on: kes on leidnud, et see on nagu sadul sea seljas, ja samas on see maamärgina töötanud siiamaani ja töötab ka edasi. Lähtuvalt lennujaama lähedusest, ega siia piirkonda kõrgemaid maju teha ei saa.

Fahle maja on selline südamelähedane, seepärast on ka meie kontor siin.

Fahle maja.Foto: Kaido Haagen
Fahle maja pärast rekonstrueerimist.Foto: Kaido Haagen

5. Millisest projektist on teil kõige rohkem kahju, et see on ehitamata jäänud, ja mis selle projekti teie jaoks erakordseks muutis? Miks see ehitamata jäi?

See on küsimus, millele ma ei osanudki vastust välja mõelda. Ma siiralt usun ja loodan, et erinevad meie projektid, mis on paar aastat tagasi valminud, – on olnud koroonaaeg, energiakriis ja nüüd majanduskriis, – ja mis on seisma jäänud, mingil hetkel tärkavad ellu ja nad viiakse lõpuni.

Võib-olla kõige kauem seisis omal ajal projektidest Rotermanni elevaator. Väga keeruline maja, erinevate muinsuskaitse nõuetega. Seisis umbes kuus-seitse aastat ja kokkuvõttes ehitati valmis.

Rotermanni elevaator 2006. aastal.Foto: Raivo Kotov
Rotermanni elevaator.Foto: Tõnu Tunnel

Keerulisi maju on jõudnud töölauale järjest, praegu käib protsess Hiiu elevaatoriga. Ka Hiiu elevaatoriga sai esimesed kavandid tehtud juba enam kui 15 aastat tagasi.

Hiiu elevaator.Foto: Raivo Kotov
Hiiu elevaatori eskiis.Foto: KOKO arhitektid

6. Milline on teie kogemus: on see arhitektitöö loomulik osa, et mõni projekt ei realiseeru? Kui suur protsent töödest „sahtlisse“ jääb?

Võib tõdeda, et meil on ikkagi väga hästi läinud. Valdavalt on olnud projektid, mis on ka ellu viidud.

7. Kui palju konkurssidel osalete?

Aastal 2020, kui Rae gümnaasiumi konkursi võitsime, ja enne seda olime võitnud Vesilennuki tänava kortermajad, mille Merko ehitas, oli periood, kui me hästi palju osalesime ja siis sai ka mitu neist võidetud. Ja kui sa võidad suhteliselt suuri asju, siis sa pead keskenduma sellele, et need valmis teha. 2021.-2022. aastal osalesime üksikutel konkurssidel.

Eelmisel aastal osalesime väga palju. Kahjuks suurt võitu ei tulnud, aga väiksemaid äramärkimisi ja teisi kohti tuli küll. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses on pool ressursist läinud konkursside peale. Oleme näljased uute objektide järele, võiks öelda. Kuna praegune aeg on majanduslikus mõttes segane aeg, – mitmed asjad on ootel ja ei tea, kas see paus kestab pool aastat, aasta või kauem –, siis aktiivselt osaleme nii avalikel kui kutsutud konkurssidel. 

8. Kas teie suhtumine konkurssidel osalemisesse on aja jooksul muutunud?

Selles suhtes on küll suhtumine muutunud, et päris iga asja ei tee. Kui kakskümmend aastat tagasi nii-öelda äsja ülikoolist tulnuna või viimastel kursustel olnuna sai põhimõtteliselt kõike tehtud, siis nüüd on mingi valik tekkinud. Oleme eelkõige keskendunud suurematele linnadele ja suurematele objektidele. Kuigi ka siin on selles osas erandeid. Näiteks möödunud aastal Ukraina peremajade võistlus, kus osalesime mitme tööga. Ja sel aastal Riigimetsa Majandamise Keskuse hooned Paikusel ja Ussimäel, viimasel õnnestus saada ka ergutuspreemia. Erand kinnitab reeglit, võiks öelda.

Koko arhitektide esitatud kavand RMK Ussimäe kontorihoone võistlusele.Foto: Koko arhitektid

9. Millist konkursitööd oma loomingust esile tõstaksite?

Viimase aja mõttes, mis äsja ka valmis on saanud, on Rae gümnaasium ja spordihoone. Spordihoone avati jaanuari lõpus ja gümnaasiumi õppehoone 20. veebruaril. 

Rae gümnaasium.Foto: Tiit Veermäe
Rae gümnaasiumFoto: Tiit Veermäe
Rae gümnaasiumi sisevaade.Foto: Tiit Veermäe

Ja loomulikult Vesilennuki kortermajad, mis Noblessneris oma pikkade rõdudega köidavad tähelepanu. Need objektid on kindlasti viimase aja asjadest, mis meelde jäävad.

Vesilennuki kortermajad Noblessneris.Foto: Tõnu Tunnel
Vesilennuki kortermajad Noblessneris.Foto: Tõnu Tunnel
Vaade Vesilennuki kortermaja rõdult.Foto: Tõnu Tunnel

10. Kas teil on mõni konkursitöö, mille puhul on kahju, et see edasise projekteerimise/ehitamise käigus muutus palju ja hea idee ei realiseerunud?

Muutumine on loomulik protsess. Kindlasti mõne projekti puhul võib olla, et kõik jääb samaks. Näiteks Rae gümnaasiumi puhul on võistlustöös olnud idee üsna üks ühele realiseerunud. Sellest on väga hea meel. Aga näiteks Vesilennuki kortermajade puhul tellija soovid täpsustusid, konstruktsioonid täpsustusid, idee arenes edasi. Ma ei ütleks seda, et mõni asi on nii metsa läinud, et kõik on kaduma läinud. Pigem on see, et kui tõesti kaldub metsa poole, siis astud ise sammu tagasi või ka mängust välja.

11. Kas suurte projektide/konkursside lõpetamiseks olete pidanud tegema ka mitmepäevaseid töömaratone?

Eks neid ikka juhtub. Kui on ikkagi eelkõige võistlus, konkurss, riigihange ja tähtaeg on kindel, siis seda ei liiguta miski. Õnneks küll aina harvemini, aga ka eelmise aasta üks tööpäev läks kella kuueni hommikul. 

12. Milline on teie kõige kauem valminud objekt?

Meil on välismaa kolleegid, kes on Eestis külas käinud ja imestanud, et siin läheb nii ruttu ideest realiseerumiseni. Kasvõi Skyon. Aastal 2017 oli konkurss ja 2021 maja avati.

Skyon.Foto: Tõnu Tunnel
Skyon õhtuvalguses.Foto: Tõnu Tunnel

Aga kõige pikemalt valminud projekt – peab tunnistama, et selle ma mõtlesin isegi välja – Tartu Maarja kirik, mille konkurss oli 2011. aastal ja mille võitsime ja mida nüüd on etapi kaupa ehitatud ja mille torn äsja õnnistati. Praeguseks on kolmteist aastat täis ja ehitamist veel jagub. Kui mõelda Barcelona Sagrada Familia peale, mida on ehitatud üle saja aasta, siis arvatavasti Tartu Maarja kirikuga päris nii ei lähe, aga ta ka rahulikult tiksub omas ajas.

Tartu Maarja kirik.Foto: Liis Lindvere
Tartu Maarja kiriku võistlustöö.Foto: Koko arhitektid

13. Kas mõni projekt on nii kaua valminud, et valmides tundub juba täitsa ajast ja arust?

Maailm muutub. Energiatõhususe nõuded, energia säästmise teemad. Näiteks seesama Fahle maja klaaskast. Tänasel päeval sellist klaaskasti enam ei ehitaks, mõtleks ja projekteeriks teistmoodi. Siin läheb ka viis või kümme aastat ning kindlasti jõutakse selleni, et seda lahendust tuleb muuta. See on selles mõttes loomulik. Aga suur idee – olemasoleva maamärgi võimendamine – säilib ka tulevikus. 

14. Mis on arhitektitöö ebameeldivaim osa?

(Pikk mõttepaus. – toim.) Ma ütleksin nii… Ma käisin põhikoolis käsipallitrennis ja treener oli meil selline huvitav mees, kes ütles, et tal on kõiki vaja: nii pikkade esindajaid, paksukesi kui ka lühikesi. Ehk meeskonnamäng vajab erinevaid tüüpe. Ka antud juhul, kuna KOKO on piisavalt suur, et siin ebameeldivad ülesanded mõne teise jaoks ei ole nii ebameeldivad kui enda jaoks. Seepärast ma ei oska seda välja tuua, sest kuni süsteem ja masinavärk siin toimib, siis ebameeldivad ülesanded kuidagi taanduvad.

Jah, mõne tellijaga võid ka minna täiesti raksu, aga siis ehitatakse maja valmis ja kuidagi need asjad kokkuvõttes laabuvad. On enda valik, kas võtad järgmisel korral väljakutse vastu või mitte, aga kokkuvõttes nii-öelda halba maitset suhu ei jää.

15. Mis on arhitektitöö juures kõige meeldivam?

Mulle hirmsasti meeldib, et see töö ei ole rutiinne. See sisaldab suuremas mõõtkavas linna või kvartali läbimõtlemist, majade skaalas läbimõtlemist ja lõpetades siseplaneeringulise nüansiga ehk et kas see uks või nišš on siin või seal. Ja samamoodi, et suhtled erinevate inimestega, aga vahepeal on ka jube hea olla lihtsalt üksinda. Selles mõttes need hommikud ja õhtud on asendamatud, kui pool päeva räägid, siis paned kõrvaklapid pähe ja tegeled konkreetse asjaga. Aga ma ei kujutaks ka ette, kui piltlikult kuu aega peaks olema iseseisvalt klausuuris, siis see ka läheks tüütuks. Rutiinivabadus on tore.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.