Sel kevadel koostasid K2S Architects, Nordic Healthcare Group ja Raami Architects Tallinna Haigla eelprojekti arhitektuursele osale täiendava rahvusvahelise ekspertiisi, millele Eesti Arhitektide Liit andis nüüd oma hinnangu, tuues lühidalt välja Tallinna Haigla eelprojekti probleemkohad.

1. Liiga suure hoonemahu jagamine hoomatavateks osadeks: Tallinna Haigla on 186 000 m2 ehk kahe Ülemiste keskuse suurune hoone. Hoonemassiivi on vaja liigendada väiksemateks, selgelt eristatavateks osadeks, et muuta see inimskaalaliseks ja seeläbi sõbralikumaks. Eristuvad hooneosad aitavad külalistel orienteeruda, et inimesed ära ei eksiks.
2. Rohkem sissepääse otse erinevatesse osakondadesse, et säästa külastajate ja töötajate aega. Lisaks tuleks kaaluda eraldi sissepääse tugiteenustele nagu ambulatoorsed kliinikud ja laboratooriumid. Sissepääsud peavad olema fassaadis ruumiliselt äratuntavad ja juba kaugelt leitavad.
3. Ruumi orientatsiooni ja hoone logistika: Patsientidel/külalistel on hoonesse sisenedes raske mõista, kus asuvad liftid ja trepid (peidus nurga taga, kaugel – vähemalt 60 m). Läbiv on külastajate ja patsientide eksimisoht, mistõttu infolauda tekib ummik ning ravigraafikutest (vastuvõtuaegadest) kinnipidamine muutub keeruliseks. Hoone on suur, koridorid on pikad ja ühetaolised ning puuduvad vaated välja, mis aitaksid orienteeruda. Tuleb luua erineva iseloomuga ja õue avanevaid siseruume (mis annavad pidepunkti ruumis paiknemise kohta), et hoones oleks lihtne liikuda ja haigla töö oleks sujuv.
4. Funktsionaalne tsoneerimine: Logistika, personali ja patsientide liikumisteed tuleks eraldada (vähemalt liftides). Koridorid peavad olema piisavalt laiad, et arvestada automatiseerituse ja robotite abiga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ootealade laiusele koridorides, ruumi kvaliteedile.
5. Välialade puudulik lahendus: Praeguses lahenduses on haigla kinnine ja sissepoole suunatud, väliruum ei toeta tervenemist ega õues aja veetmist. Hoone tuleb siduda ümbritsevate välialadega (sh läbi akendest avanevate vaadete ja lisaks hoonest avanevate rõdude-terrassidega). Välialad peavad olema sisuliselt lahendatud, et toetada nii patsiente kui töötajaid. Nii tekib terviklik tervenemist ja rehabilitatsiooni toetav keskkond. 
6. Töötajate liiga pikad liikumisteed: Vahemaa parklast läbi riietusruumi oma töökohani on umbes 500 meetrit, töötaja päevase ringkäigu kogupikkus lõunatamisega umbes 1,2 km sundliikumist. Selleks, et tagada töötajatele efektiivne ajakasutus, peab olema võimalik tööle tulles siseneda hoonesse enda töökoha lähedalt ja ühendada see riietus- ja puhkeruumidega. Et töötajaid on palju, on mõistlik ka söökla ja muud personali ühisruumid jaotada töökohtade alusel maja peale laiali, et vähendada pikki distantse.
7. Loomuliku valguse puudumine ravi- ja töökeskkonnas: Olemasolevat lahendust tuleks muuta nii, et sügavad hoonemahud saaksid rohkem vaateid välja ja rohkem päevavalgust ruumidesse. Ka trepid ja puhkealad peavad olema avatud päevavalgusele. 
8. Kaasaegne töökeskkond: Kaaluda mitmekesiseid ja paindlikke tööruume. Osaliselt avatud kontor meeskonnatöö, arutelualade ning ka isikliku töö ruumidega on palju paindlikum ja tõhusam ruumikasutus, kui suletud kabinettide süsteem. Suletud kontoritesse on keeruline tuua loomulikku valgust ning tegemist ei ole kaasaegse koostöö-keskkonnaga.
9. Ühistranspordiühendused: Haiglat ei tohiks avada enne, kui on tagatud piisav ühistransport. Ühistransport peab olema prioriteetne liikumisviis ning ühistranspordi peatused haigla sissepääsudele kõige lähemal (praeguses lahenduses tuleb ületada parkla jms katsumused).
10. Ohutu väliala: Praeguses lahenduses peavad kõik saabujad läbima jalgsi suure autoparkla, mis on ohtlik ja ebamugav. Turvalisust saab parandada, kui külaliste parkla viia täielikult maa alla ning hoone ees piirduda drop-offi ja takso- või autojagamisparkimisega. Maapealse parkimise puhul tuleb seda liigendada haljastuse jm maastikuelementidega.

ATI Project Tallinna Haigla 3D animatsioon

Tallinna linnal on plaan rajada haigla peahoone, kus on brutopinda 170 000 m2 ning seitse maapealset ja kaks maa-alust korrust. Tallinna Haiglas alustaksid ühise meeskonnana tööd Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH). Seniste 40-60 aasta vanuste amortiseerunud haiglahoone asemele kerkiks meditsiinilinnakusse esmalt haigla peahoone ja edaspidi rajataks alale veel teisi meditsiiniga seotud hooneid, nt esmatasandi tervisekeskus brutopinnaga ca 8500 m2.