Balti Manufaktuur avab enne ehituse algust huvilistele viimast korda uksed
Juba sel aastal alustatakse kunagises Balti Manufaktuuri kudumis- ja ketrusvabrikus ehitustöödega, et luua tehasehoonesse kodud ja äripinnad ning äratada kvartalis uus elu, aga Eesti Arhitektuurikeskus ja arendaja Hepsor pakuvad veel kaheksal korral võimalust külastada ajaloolist interjööri.
Balti Puuvillavabrik on olnud Tallinna suurimaid tööstuskomplekse, mille ajalugu ulatub enam kui 120 aasta taha. Hoone ehituse planeerimisega alustati 1898. aastal arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekti järgi ja valmides oli vabrik oma 230 meetri pikkusega Tallinna suurimaid hooneid.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Puuvill, millest toodeti niiti ja kooti kangast, jõudis Eestisse üle kogu maailma – nii Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast kui ka Egiptusest. Balti Manufaktuur oli üks suuremaid ettevõtteid Tallinnas, kus naised olid väga hinnatud tööjõud ning teenisid oma töö eest ka väärilist palka. Tööstus lõpetas oma töö lõplikult 2006. aastal, pärast mida on kvartal seisnud suures osas tühjana.
Lähiaastail aga saab Manufaktuuri kvartal uue ilme. Väärikast vabrikust saab kõigi mugavuste ning kaasaegsete tehnoloogiatega elu- ja ärihoone. Kohta, kus kunagi suitsesid Sitsi vabriku korstnad ja huilgasid vabrikuviled, luuakse uued nelja meetri kõrguste lagedega kodud.
Manufaktuuri Vabriku arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse autoriteks on Kadarik Tüür Arhitektid ning sisearhitektuurse lahenduse on loonud Raul Kalvo ja Helen Oja.
Aprillis ja mais saavad kõik huvilised võtta osa ekskursioonidest, mille käigus saab Manufaktuuris näha kohti, kuhu muidu ei pääse, ja tunda vanades jälgedes kõndides kunagise vabriku hõngu. Lugusid minevikust jutustavad Arhitektuurikeskuse giidid.
Ekskursioone tehakse kokku kaheksal nädalavahetuse päeval. Tuur kestab ligikaudu 90 minutit ning need toimuvad eesti ja vene keeles.