Kaks korda suuremaks kasvav AEC Hackathon toob ka tänavu ehitusturule uusi lahendusi ja innovaatilisi ideid. Juba kuuendat korda toimuv üritus suunab sel korral pilgu peamiselt töötavate professionaalide suunas.

“Esimesed neli aastat tegime seda Garage48-ga koostöös ja siis see seltskond oli enam-vähem sama suur, aga see koosnes põhiliselt üliõpilastest ja muudest huvilistest, kes läksid sinna kohale, et leida idee äri alustamiseks,” selgitas AEC hackathoni korraldava digitaalehituse klastri kommunikatsioonijuht Joonas Kästik.

“Eelmisest aastast alates liikusime AEC hackathoni brändi alla, mis on suunatud töötavatele professionaalidele, sektori tegijatele. Mullu oli uue formaadi test Pärnus, kohale tuli natuke üle 50 inimese. Sel aastal teeme seda Tallinnas natuke suuremalt ja natuke teistmoodi ja ootame umbkaudu sadat osalejat,” märkis ta.

AEC hackathon on Silicon Valleyst alguse saanud rahvusvaheline algatus, mille vedajaks on Damon Hernandez. “Tegu on reisiva hackathoniga, mis toimub erinevates linnades, mis osaliselt liidetakse justkui suurde komuuni. Nii on võimalik ka rahvusvahelistel tegijatel näha, mida Eestis on korda saadetud,” sõnas Kästik.

Fookuses on renoveerimine

Tänavu on lisaks paljudele teistele teemadele fookuses hoonete renoveerimine, millega seotult vajab lahendamist ilmselt terve hulk erinevaid probleeme.  

“Üheks hackathoni teemaks on kindlasti tehaseline renoveerimine. Vastavalt riigi plaanidele on vaja renoveerida 14 000 korterelamut ja seda on nii-öelda traditsioonilisel viisil väga raske saavutada. Seetõttu peakski leidma lahendusi, kuidas seda tehaselist renoveerimist rohkem reaalsusesse tuua,” ütles Kästik. “See ei pruugi olla isegi tehnoloogiline lahendus, see võib olla ka mingisugune kommunikatsioon või  koostööplatvorm.”

Fookus, mille lahendamist hackathoni korraldajad enim ootavad, on see, et lahendataks mingit probleemi, mis on ettevõttel ühine, aga mida on võimatu üksinda arendada.

“Miski, millest võidaksid kõik — olgu see siis mingi andmevahetuse standard või mis iganes. See hackathon võikski olla üritus, kus tullakse oma probleemide keskelt natuke rohkem välja, et  proovida aru saada, mis probleem on kõigil ühine ja siis seda koos lahendada, et kõik kasu lõikaksid,” märkis Kästik.

“Peamine idee on see, et tuleks tulla kohale ja proovida luua midagi kõigi jaoks. Võib-olla sellest ei tule kohe mingisugune äriline väärtus, aga sellest võib välja kasvada palju suurem ja pikaajalisem koostöö,” ütles ta.

Osalenute kogemused on igati positiivsed

Creatomus Solutions OÜ juht Renee Puusepp soovitab omalt poolt ettevõtetel võimalikult palju sellistel üritustel osaleda.

“See on väga hea kogemus. Igaüks, kes mingit innovatsiooni tahab teha, peaks mõtlema pidevalt uutele võimalustele ja käia neid testimas. Seda kõike salaja ja vaka all tehes ei näe ma sellel mingit mõtet. Hackathon on hea koht, kus oma ideid tutvustada ja saada kiiret tagasisidet nii kasutaja poole pealt kui ka tehnoloogilise poole pealt,” ütles Puusepp.

“Me oleme käinud päris paljudel hackathonidel nii Helsinkis, Kopenhaagenis kui ka mullu Pärnus. Tavaliselt oleme me kohale läinud kogu oma tiimiga. Minu jaoks on see olnud ühest küljest võrgustumise üritus ja teisest küljest väga hea team building üritus,” lisas Puusepp, kelle sõnul on hackathonil osalemistel tihti ka reaalne tulemus.

“Me võtame iga hackathoni tarvis mingi uue kontseptsiooni, mida katsetada. Inimesed, kes tavaliselt meie tehnoloogiat kasutavad, on tihtipeale kohal ja siis meie teeme prototüübi ja saame seda kohe testima hakata. Eelmisel korral Pärnus ehitasime me Modular Designer – nimelise lahenduse tehasemajade kiireks projekteerimiseks ja visualiseerimiseks,” märkis ta. “Võtsime ühe tarkvaraplatvormi alla ja katsetasime selle läbi. Toodet me pärast selle peale siiski ei ehitanud, sest saime aru, et see platvorm on meie jaoks liiga toores, aga saime läbi viia tehnilised katsetused ja selle põhjal tegime ise oma lahenduse.”

Testida saab nii oma ideid kui meeskonda

Targa ehituse digilahendusi pakkuva ettevõtte Tarcon asutaja ja tegevjuht Taavi Liiv võib samuti omast kogemusest tõdeda, et hackathonil tehtud tööst ja nähtud vaevast võib saada algus millelegi suuremale.

“Meil oli üks niisugune idee, mille nimi on /simsalaBIM. Tegu on veebipõhise mudeli konverteriga. Meil oli plaan teha ettevõtte sisene päevak selle idee arendamiseks, aga siis tuli pakkumine osaleda Pärnus toimunud AEC Hackathonil. Leidsime, et see on mitu-ühes pakkumine ning saaksime ühtlasi oma ideele ka natukene nähtavust,” kirjeldas Liiv.

“Tegelikult minu jaoks isiklikult oligi eelmisel korral kõige suurem eesmärk meeskonda testida. Paljud ei olegi niisuguse ajasurve all töötanud ja see omaette on juba kogemus. Nädalavahetuseks meeskonna kokku võtmine ja testimine, kuidasmoodi natukene teistsuguses keskkonnas töö tegemine välja näeb läks meil seal väga hästi – saime meeskonnatöö kogemuse ja prototüübi toimima,” märkis ta.

Iga-aastane AEC Hackathon toimub tänavu 20.-22. septembril Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt. 62, 10135 Tallinn). Registreerimine on avatud 19. septembri südaööni.