Eedu linnaku peaarhitekt Antti Nousjoki iseloomustas Tallinna südalinna kerkivat 30korruselist kõrghoonet kui tõelist suurlinna hübriidtorni, kus eri kasutusotstarbega pindade ühendamise teevad võimalikuks väga täpselt planeeritud kandekonstruktsioon ning kvaliteetsed kerged vaheseinad.

Soome arhitektuuribüroo ALA Architects koostöös PIN Arhitektidega projekteeritud Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku kõrghoone alumised korrused on ühendatud Estonian Business Schooli (EBS) õppehoonega ning on mõeldud avalikuks kasutamiseks, ülemised korrused on aga privaatsemad. Nousjoki kirjeldas, et hoonesse on justkui üksteise peale laotud logistika- ja teeninduspinnad, kontorid, hotellitoad ning ligi 140 korterit, millest igaüks on unikaalne.

Kõrghoone kandekonstruktsioon koosneb kesksest südamikust ja välisperimeetril paiknevatest kandepostidest. Arhitekti sõnul võimaldavad kerged vaheseinad korterite ruumilahendusi varieerida ja hoida need funktsionaalsed.

Kergplokkide valiku määrasid kaal ja helipidavus

Korteritevahelised vaheseinad, aga ka kommunikatsiooni- ja ventilatsioonišahtide seinad on hoones ehitatud poorbetoonist kergplokkidest. Ehituse peatöövõtja NOBE projektijuhi Henrik Tartlani sõnul tehti plokkide kasutamise otsus juba põhiprojektis ning valikul lähtuti toodete helipidavusest ja konstruktsioonide kaalust. “Kõrghoone puhul on oluline mitte liialt konstruktsioone koormata ehk liigne siseseintega tekitatud koormus võib tekitada vajadust muuta juba ka kandeskeletti,” rääkis ta.

Linnakut koos EBS-iga arendava Metro Capitali projektijuhi Reijo Kerdmanni kinnitusel tegi arendusmeeskond poorbetoonplokkide kasuks teadliku otsuse varases projekteerimisfaasis. Tema sõnul tuleb tornmaja puhul sellised otsused teha võimalikult vara, sest nii ühe korruse kui ka kogu hoone massi arvestus on tavapärasest olulisem.

Alternatiivina kaalus arendusmeeskond kahes kihis laotud keramsiitbetoonplokke. Ent Kerdmanni sõnul kallutasid valiku poorbetoonplokkide kasuks nende optimaalne maht, hea helipidavus ja võimalus kombineerida neid eriosades kergkarkass-seintega.

Ligi aastaga üle 12 800 ruutmeetri kergplokke

Plokitüübi valikul andsid arendusmeeskonnale nõu nii akustikud kui ka kergplokid tootnud Bauroci meeskond. Bauroci müügidirektor Margus Oja rääkis, et 100 ja 150 millimeetri paksused bauroc ACOUSTIC plokid sobivad sellistele objektidele, sest neist laotud kivisein on kerge, kuid tagab samas nõutud korteritevahelise heliisolatsiooni.

Kokku tootis ja tarnis Bauroci meeskond objektile peaaegu ühe aasta jooksul üle 12 800 ruutmeetri poorbetoonist kergplokke, millest üle 10 900 ruutmeetri olid bauroc ACOUSTIC ja üle 1900 ruutmeetri bauroc HARD plokid. “Eedu on meil 2025.–2026. aasta projektide tarnemahu poolest väga napilt teisel kohal, seega on meie jaoks tegemist väga suure ja olulise mahuga objektiga,” nentis Oja.

Müüritööde suurim väljakutse oli logistika

Eedu siseseinte müüritöid tegi kokku kuus ettevõtet. Tartlan rääkis, et üldjuhul jaotatakse suuremahulised objektid mitme töövõtja vahel, et töö kiiremini valmis saada ja ajalisi riske maandada. “Mitme töövõtja kasutamine on samas tingitud ka keerulisest turuolukorrast, kus Eedu ehitus on sattunud perioodi, mil müüriladujatest on olnud turul tugev puudus,” lisas ta.

Siseseinte müüritööde keerulisim osa oli Tartlani sõnul seinamaterjalide suure koguse tõttu logistika. Tarnete korraldamine oli suurim väljakutse ka Bauroci meeskonnale. “Kuna objekt asub tiheda liiklusega Tallinna südalinnas, kus suure autoga ligipääs ja manööverdamine on problemaatiline, tuli koormate kohaletoimetamise ja mahalaadimise ajad väga täpselt kokku leppida ja tarned väga täpselt ajastada,” selgitas Oja.

Tootmise muutis aga Oja hinnangul keerulisemaks see, et tootevalikus olevad standardsillused ei sobinud hoones igale poole ja osa silluseid tuli toota eritellimusel. “Standardsillused on 40 sentimeetrit kõrged, aga seal olid sellised suured ukseavad ja laes oli vähe ruumi, ja siis oli tarvis spetsiaalselt selle objekti jaoks teha 30 sentimeetrit kõrged sillused,” rääkis ta. “See on ka meie pluss, et kohaliku tootjana suudame klientide erisoovidele vajadusel vastu tulla.”

Tartlani sõnul ei tehtud ehituse käigus materjalides sisulisi muudatusi, mistõttu polnud ka palju probleeme, mida oleks pidanud kõigi osapooltega koos lahendama. “Kõik laabus suurepäraselt,” ütles ta.

Arendusmeeskonna teatel valmivad esimesed korterid koos linnaku avamisega 2027. aasta kevadel, kogu hoone valmib sama aasta sügisel.