Lähiajal algab Eesti hoonete suuremahuline tehaseline renoveerimine – oktoobris jagas Kredex välja toetused ning Eesti ehitusettevõtted ootavad hankeid, et sõlmida lepinguid ning valmistuda kortermajade kordategemiseks, selgitab Balti Vara Ehituse juhatuse liige Kristjan Soomets.

Balti Vara Ehitus on peatöövõtjana renoveerinud 10 maja 23-st Eestis tehaseliselt renoveeritud hoonest. Tehaselise renoveerimise pilootprojekt algas 2020. aastal, kui kuulutati välja avalik konkurss renoveerimispartnerite leidmiseks. Projekteerima hakkasime 2022. aastal ja kõik 10 maja lõpetasime 2024. a sügiseks. See on päris korralik kogemus, mida jagada.

Algatuseks on paslik selgitada, mida siis tähendab tehaseline renoveerimine. See tähendab, et suur osa ehitustegevusest viiakse ehitusplatsilt tehasesse. Siin on väga oluline tootmispartneri valik – Balti Varal on olnud väga hea koostöö KMT Prefab OÜ ja EstNor OÜga ning moodulid on toodetud kvaliteetselt ning õiges mõõdus.

Tehaselisel renoveerimisel kestavad ehitustööd objektil oluliselt lühemat aega, need on kiiremad, turvalisemad ning puhtamad. Oluliselt vähem tekib ka jäätmeid. Tellingud, kui neid üldse vaja läheb, on püsti kordades lühemat aega — väheneb ebamugavus elanike jaoks ja paraneb tööohutus. Tehaselisel renoveerimisel on enamasti 2 nädalat saagimist ja puurimist, ja siis fassaadielementide paikapanek paari nädalaga. Häirituse tase majaelanikule on oluliselt väiksem, kui platsiehitusel. See kõik on tänase toetusmääraga ka odavam.

Unikaalne kogemus

Tegelikult on selliselt renoveerimine maailmas täiesti unikaalne. Jah, Eesti majatehased toodavad Norra, Rootsi ja paljudesse teistesse riikidesse uusi moodulmaju. Saksamaal renoveeritakse sarnasel viisil kortermaju, kuid toode on lihtsam. Lõuna-Euroopas alles plaanitakse renoveerida betoon- või alumiiniumelementidega. Samas on nende valmidus renoveerida oluliselt väiksem ja planeeritud toode väiksema valmidusastmega

Alustades polnud meilt suurt kelleltki eeskuju võtta – oli vaid TalTechi pereühiselamu (Akadeemia tee 5A, Tallinn), mis on tehaselise renoveerimise teerajaja, ja üks projekt Sauel.

Seal tehtu on tänaseks saanud normiks, lisatud on täiendavaid lahendusi ja otsitakse lisavõimalusi, kuidas toodet ja paigalduslahendusi kiiremaks ja soodsamaks saada. Kuid innovatsiooni saab leida ka kaasnevates töödes – meie partnerid on pakkunud kinnituslahendusi ja akende paledele elementlahendust.

Praegu ei ole see rahaliselt otstarbekas, kuid usun, et tulevikus saab kiirelt ja mugavalt lahendatud ka akende palede uuendamine. Paled on eriliseks probleemiks nn Tartu-tüüpi majadel, kus on juba ehituslikult väikesed aknad, mis renoveerimisel muutusid veelgi pisemaks. Algselt ei olnud ette nähtud isegi aknarantide lõikamist, ettevaatavalt võiks mõelda aga aknaavade hoopis suuremaks rajamisele.

Kehv üllatus

Tehaseline renoveerimine on tegelikult ikkagi osaline renoveerimine, st osa konstruktsioone, tehnosüsteeme, seadmeid uuendatakse, osa aga mitte. Hoone jääb püsti ning osad süsteemid paika. Tihti selgub alles tööde käigus, et varasemad remondid või algsed lahendused ei ole nõuetekohased, nt läbiviigud, paigaldatud torustikud, avatäited jmt ei vasta nõuetele. Tihti, ilma pädevaid spetsialiste kaasamata, ei oska korteriühistud vajalikke tegevusi ja soove hankes kirjeldada. Alles protsessi käigus avastatakse, et ühte või teist soovitakse lahendada teisiti, selleks hetkeks on aga nii eelarve kui tehnilised lahendused juba paika pandud ja kardinaalseid muudatusi teha on keeruline kui mitte võimatu.

Osad majatüübid, nt nn Õismäe maja, võimaldavad tehaselise renoveerimisega lihtsasti tekitada korterite laiendused lodžadele. Tehniliselt ei ole tegu keeruka lahendusega, sh lodžale ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rajamisega, probleem tekib aga nende pindade kui korteri osade seadustamisega. Täna ei ole siin lihtsat lahendust, nagu ka trepikoja laiendamisel, kui rajatakse uusi lifte. Oleme rääkinud erinevate osapooltega, et see aspekt renoveerimisest on juriidiline innovatsioon ja ka see tuleb lähiajal ette võtta.

Teadmiste eksport

Minult on tihti küsitud, kas tehaselise renoveerimise unikaalset teadmist saaks ka eksportida? Mul on olnud kontakte Lätis, samuti oleme olnud kontaktis mitmete  Lõuna-Euroopa riikide esindajatega. Eesti majatehased on analoogseid tooteid juba eksportinud Saksamaale. Kuid peatöövõtjana välisturgudele minna on keeruline, sest igas riigis on omad nõuded ja regulatsioonid. Usun, et tootjatel on lihtsam eksportida.

Samuti oleme koos TalTechi, Korteriühistute Liidu ja Tartu Regiooni Energiaagentuuriga rahvusvahelises SIRCULAR projektis, kus  otsime Eestis täna hoonet, mille peal täiendavaid innovatiivseid lahendusi praktiseerida.

Nõuanded korteriühistutele

1. Maja detailselt läbi kaardistada, kaardistada ka soovid. Saab teha vaid neid töid, mis on tellitud. Mõelda läbi maja vajadus ja olukord. Kaasata spetsialiste.
   
2. Toetuse andmise süsteem – nobedate näppude ja pidevalt tingimuste muutmine. Nõudlus on niivõrd suur, et tuleks vaadata üle tingimused, kellele ja miks jagatakse. See on soovitus regulaatorile.
   
3. Arhitektuurne lahendus – täna lähtub lähteülesandest ning on viisakas ja igav. Võiks olla eriilmelisem ja julgem. Tellija ja arhitekti koostöös võiks tekkida julgem, põnevam ja ägedam lahendus.

Artikli aluseks on autori ettekanne konverentsil “Teadmistepõhine ehitus 2024“, mida korraldasid Tallinna Tehnikaülikool, Kliimaministeerium, EKVÜ ja EEL.