Ikla ja Riia vahelise tee ääres aastaid varemetes seisnud Svētupe mõisakompleks on saanud Eesti ettevõtja eestvedamisel uue hingamise.

Eesti piirist 20 kilomeetri kaugusel Svētciemsi külas asuvat mõisa on esmakordselt mainitud 1630. aastal, aga selle täpne ehitusaasta on teadmata. Valduste esimesed omanikud olid baltisaksa perekonna von Vegesackide esindajad, kellele kuulus Eestis ja Lätis mitmeid mõisu ja valdusi.

Esimese ja teise maailmasõja vahelisel ajal sai maakivist kompleksi omanikuks Läti riik ja sinna rajati hobusekasvandus. Pärast sõda kasutas mõisa kolhoos, aga Nõukogude aja lõppedes jäid hooned tühjaks ning hakkasid kiiresti lagunema.

Keeruline algus

Aprillis 2019 Eesti ettevõtja Raimond Pärna eestvedamisel stardi saanud taastamistööde alguses olid hooned nukras seisukorras: kahest hoonest olid alles vaid seinad, kolmanda katus oli sisse varisenud ja lõhkus maakivist müüre. 

Mõisas ehitustöid korraldanud P-Trucks OÜ ehitusjuht Märt Käige rääkis, et ehitustöödega alustades oli eesootava töö hulk aukartustäratav. “Pidime taastama kõik maakivimüürid, ehitama uued vahelaed ning uued katused,” kirjeldas ta. 

Käige sõnul tuli enne ehituse algust korda ajada paberimajandus. See võttis poolteist aastat, aga paralleelselt sai tegeleda juba ettevalmistavate töödega: koristuse, prahiveo ja mittevajalike osade lammutusega.

“Kui load said vormistatud, alustasime rekonstrueerimisega,” rääkis Käige. “Püüdsime võimalikult palju taastada vanu müüre nii, et algne lahendus säiliks.” Sondeerimine, vundamentide tugevdamine ning koormuste testimine ja tõstmine vältas terve aasta. 

Käige sõnul kasutati korruste ladumisel bauroci poorbetoonist plokke. “Uued vaheseinad on kergemad, seega ei koorma need liialt kandetarindit,” nentis ta. 

Renoveerimistöö tõi objektil askeldanud pea kahekümnele inimesele mitmeid väljakutseid: muu hulgas langesid tööd koroonaaega. Et töötajad saaksid üldse piiri ületada, pidi taotlema eriloa. 

Arhitekt Līga Treija rääkis, et 2500 ruutmeetril laiuvate hoonete korrastamine oli suur investeering. Mõisa päästmiseks tuli kasutada erinevaid praktilisi ja samas säästlikke lahedusi.

Töödel eelistati võimalikult kergeid materjale, mis võimaldasid säilitada ajaloolisi konstruktsioone. Treija sõnul laoti kahe maja teise korruse hävinud müürid bauroc-plokkidest ja kõigi hoonete katusekonstruktsioonide rajamisel kasutati liimpuitu. 

Treija rääkis, et rekonstrueerimisel sai ta inspiratsiooni ja infot vanadelt fotodelt ja filmidest. Tänu sellele õnnestus näiteks peasissepääsu värav kujundada ajalootruult, ka katuse mustrimotiivid on analoogsed originaalidega.

Paindlikud lahendused

Iga mõisa ruum on lahendatud nii, et sellel oleks vähemalt kaks erinevat funktsiooni. Peahoone 500 ruutmeetri suurune saal sobib näitusesaaliks, aga ka erinevate ürituste (pulmade, konverentside või etenduste) toimumise kohaks. Ka 1200 ruutmeetri suurusesse sisehoovi paigutatud elemendid on Treija sõnul paindlikud: nii lava, välikino ekraani kui ka ratastel lillepottide asukohta saab muuta. 

Kuni 500 inimest mahutavas sisehoovis püüab pilke morsekoodi märgistusega sillutis. “Iga külaline saab ise nuputada, mis sõnumit siseõu kannab,” lausus Treija. 

Et siseruumid oleksid paremini kasutatavad, muudeti katuse algupärast kuju ja lisati mõned aknad: nii muutus liikumine erinevate ruumide vahel hõlpsamaks. Siseruumid on külalistele avatud, seega võib igaüks minna ülemisele korrusele, istuda üksi või koos sõpradega aknalauale, olles samal ajal siiski kursis saalis toimuvaga.

Sündmusteks valmis

Kuigi ees ootavad veel mitmed siseviimistlustööd, üüritakse hooneid juba praegu ürituste korraldamiseks: nii võõrustati möödunud suvel motohooaja avaüritusi, korraldati kontserte ja filmiõhtuid ning isegi kohalike talude turgu ning hooajarestorani.

Tulevikuplaanide hulka kuulub muu hulgas restoraniruumide ehitamine, tubade sisustamine ööbimiseks ja näitusesaali rajamine. Mõis asub Tallinna-Riia maantee ääres, seega soovitakse tulevikus pakkuda kehakinnitust teelistele, avada restoran. Alati ollakse avatud kohalike elanike algatustele.

Omanik Pärna kinnitusel oli tema missioon lagunenud hoone korda teha: see ülesanne on praeguseks täidetud, nüüd edasi on juba kellelgi teisel õige mõisakompleks üle võtta.

HEA TEADA: Bauroc AS on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja. bauroci tooteperekonda kuuluvad erineva kasutusotstarbe ja omadustega kergplokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused ja laepaneelid. Kõikide toodete mõõtmed on sellised, et neid oleks lihtne omavahel kokku sobitada.