Detsembri alguses muutus Riia linnapuude tulevikku kujundavaks õpikohaks: rahvusvahelisel koolitusel õppisid Eesti, Läti ja Soome maastikuehitajad, kuidas paigaldada mullasensoreid ning lugeda nende kogutud andmeid nii, et linnapuud saaksid targemat ja kestlikumat hoolt. Praktiline väljaõpe andis spetsialistidele uued tööriistad linnahaljastuse elujõu hoidmiseks.

Nelja päeva jooksul toimunud koolitus oli osa koolitusfirma Yebisu Eesti juhitavast Erasmus+ projektist LANECO2, mille eesmärk on tõsta maastikuehitajate digipädevust linnapuude hooldamisel. Kokku osales 17 õppurit, sealhulgas viis Eesti esindajat, kelle Eesti Maastikuehitajate Liit valis välja konkursi korras.

Prof. Andrew Hirons Inglismaa Myerscough kolledžist selgitas erinevate puuliikide füsioloogiat, veerežiimi olulisust linnatingimustes ja andurite nutistu (IoT) tööriistu. Praktilises osas ehitas iga osaleja üles oma IoT-töölaua: määras seadmed ja kasutajaõigused, jälgis sensorite asukohti ja energiatarbimist, õppis koostama aruandeid, lisama vidinaid ja seadistama märguandeid (alerts) ja ühildama sensorite andmeid väliste ilmaandmetega.

Hollandi firma Soilmania esindaja Willy Detiger õpetas sensorite ehitust ja andmete tõlgendamist.

Eesti ettevõtte Paul-Tech kogemusi jagas Tarmo-Reigo Soidla.

Koolituse osaks oli õppekäik Riia kesklinna haljasalale paigaldatud sensorite juurde, kus demonstreeriti sensorite paigaldamist ja selgitati asukohavaliku põhimõtteid.

Koolitusel osalenud maastikukujundaja Evely Ustav Ustav Designist rääkis, et sai koolituselt uusi teadmisi nii digiandmete kasutamisest kui puude veetarbimise füsioloogiast.

Luua Metsanduskooli maastikuehituse kutseõpetaja Eva-Kadri Rossner hindas kõrgelt rahvusvahelist kogemustevahetust ja praktilist õpet. Ta märks, et andmete tõlgendamine vajaks veel põhjalikumat käsitlust. 

Eesti Maastikuehitajate Liidu juhatuse liige Tarmo-Reigo Soidla, kes juba kasutab oma töös mullajaamu objektide jälgimiseks, rõhutas andmepõhise lähenemise praktilist kasu. “Reaalajas kogutav info võimaldab hooldustöid paremini planeerida, näiteks kastmist vastavalt kasvutingimustele, mis vähendab nii töömahtu kui ka keskkonnamõju,” selgitas ta.

Sarnast potentsiaali nägi ka Ave Pärn, kelle hinnangul võimaldaks andmepõhine lähenemine vähendada hoolduskulusid ja puude juurde sõitmise vajadust. “Eriti väärtuslik on mullasensorite kasutamine avalikus sektoris erinevatel linnaobjektidel, et saada pikaajaline ülevaade linnamullastiku seisundist,” lisas ta.

Yebisu Eesti projektijuht Piret Hion ütles, et Riia koolitus innustab osalejaid mullasensoreid ja neilt saadavaid digiandmeid Eestis, Lätis ja Soomes kasutama, et teha linnapuude jaoks teadmuspõhiseid otsuseid.