Ehituslehe küsitlusele vastanud 34 sisearhitektist ja projekteerijast ütles 32, et lõpliku otsuse süsteemi kaasamise üle teeb klient.

Ehitusleht küsitles augustis ja septembris sisearhitekte, arhitekte ja eriosade projekteerijaid, et selgitada, kuidas nad nutikodusüsteemidesse suhtuvad, milliseid süsteeme tunnevad ja mis takistab nende kasutamist. Vastajaist suhtus nutikodusse positiivselt 21 ehk 62 protsenti, neutraalselt 12 ja negatiivselt üks.

Üldine suhtumine nutikodusüsteemidesse

Sisearhitekt vahendab, klient otsustab

Nutikodulahendusi on projektides integreerinud 20 vastajat, kaalunud 11 ja kolm pole seda kaalunudki. Nutikodu integreerinud 20 vastajast nimetas peamise põhjusena kliendi soovi 16, selget kasu kliendile viis ja isiklikku huvi neli.

Kas olete nutikodulahendusi kasutanud või integreerinud?

Nutikodulahenduste kasutamise peamine põhjus

Lõpliku otsuse nutikodu kaasamise üle teeb 32 vastaja hinnangul klient, kahe vastaja hinnangul sisearhitekt. Üks vastaja sõnastas oma rolli nii: “teen nagu klient ütleb”.

Sisearhitekt on seega süsteemi valikul pigem vahendaja kui algataja. Küsitlus näitab, et nõudlus tuleb kliendilt ja sisearhitekt reageerib sellele siis, kui tellija on soovi juba sõnastanud.

Nutikodu tähendab eelkõige valgustuse juhtimist

Nutikodu seostavad vastajad eelkõige valgustuse (31 vastajat) ning kütte ja kliima juhtimisega (29). Automatiseeritud stsenaariume nimetas 15, turvaandureid 11 ja päikesevarjestuse juhtimist kaheksa. Peamise kasuna nimetas 22 vastajat mugavust, kaheksa energiatõhusust ja neli efektiivsust.

Nutikodu kirjeldamiseks valiti kõige sagedamini sõnad “uuenduslik” (22) ja “praktiline” (19). Sõnad “keeruline” ja “tulevikustandard” valis kumbagi 14 vastajat, “kallis” kaheksa. Omadussõna “usaldusväärne” valis vaid kaks vastajat.

Nutikodu peamine kasu

Suurimat potentsiaali näevad vastajad eramajades (28 vastajat) ning premium- ja luksusprojektides (23). Väljaspool eluruume nimetati ärihooneid ja kommertsprojekte (19) ning avalikke hooneid (16). Korterelamuid nimetas neli vastajat.

Suurim takistus on teadmiste puudus

Peamise takistusena nutikodu rakendamisel nimetas 24 vastajat ehk 71 protsenti teadmiste puudust, 17 paigalduse suurt maksumust, kaheksa keerukat paigaldust ja seitse kliendi usalduse puudumist.

Peamised takistused nutikodu rakendamisel

Kõige ebakindlamalt tunnevad vastajad end hoolduse ja toe (23 vastajat) ning teiste süsteemidega ühilduvuse (22) osas, pikaajalist töökindlust nimetas 17. Vabades vastustes kirjutati: “mis saab, kui miski ei toimi, kallis parandamine”, “elektriprojekteerija on tavaliselt vastu” ja “miljon äppi tapab huvi kohe ära”.

Integreerimist soodustaks vastajate hinnangul eelkõige suurem nõudlus klientidelt (22 vastajat) ja nutikodusüsteeme tundvad elektrikud (21). Neli vastajat lisas omal algatusel koolitused ja enda teadlikkuse tõstmise.

Mis soodustaks nutikodulahenduste projektidesse integreerimist?

JUNG on tuntuim, kasutuses Casambiga võrdselt

Spontaanselt nimetasid vastajad kõige sagedamini JUNGi, mida mainis 11 vastajat. KNXi kui süsteemi nimetas seitse, Philips Hue’d viis ja Casambit kolm. Kuuel vastajal ei tulnud ühtegi kaubamärki meelde.

Tegelikus kasutuses on JUNG KNX ja Casambi võrdselt esikohal, kumbagi on kasutanud kaheksa vastajat. Philips Hue’d on kasutanud kuus, ABB-free@home’i neli ja JUNG Home’i kolm. 14 vastajat ei osanud kasutatud süsteemi nimetada, neist kümme pole lahendusi ise integreerinud, kuid neli on.

Oodatakse koolitusi ja praktilisi näiteid

Infopuudust tunneb 28 vastajat tehnilise integratsiooni, 13 kulude ja eelarve planeerimise ning sama palju kliendi kasu osas. Infot saadakse peamiselt veebist (24 vastajat), maaletoojatelt (19) ja tootjatelt (18), kolleegidelt saab infot üheksa.

Kõige kasulikumaks infovormiks peab 25 vastajat koolitusi ja seminare, 18 praktilisi näiteid ja juhtumiuuringuid ning 14 individuaalkonsultatsioone. Tehnilisi juhiseid ja kliendimaterjale soovib kumbagi 13 vastajat, süsteemide võrdlusi 12.

Võrdlus Lätiga

Küsitlus näitas, et nutikodulahenduste vastu on Eesti sisearhitektide seas olemas selge huvi, kuid nende laiem kasutuselevõtt sõltub kliendi initsiatiivist ning väljakutseks ei loe professionaalid mitte tehnoloogiat, vaid teadmisi. Sarnane uuring viidi läbi ka Lätis, mis näita nutikodus kasutamises otsutajate osas sarnast mustrit, kuid nutikodulahetuste reaalne kasutuskogemus on Eestis suurem kui Lätis.

Küsitlusele vastas 28 sisearhitekti

Ehitusleht saatis küsitluse 27. augustist 28. septembrini kahes osas: esmalt sisearhitektidele, seejärel arhitektidele ja eriosade projekteerijatele. Vastas 34 inimest, neist 28 sisearhitekti, kaks arhitekti ja neli muu ametiga. Arhitektide ja projekteerijate osakaal vastanute seas on väike, mistõttu iseloomustavad tulemused peamiselt sisearhitekte.