Eesti omanike keskliit: riiklikud muinsuskaitsealad tuleb lõpetada
Kinnisvara omanikke esindav liit tegi avalduse, milles tervitab ettepanekut lõpetada Valga kesklinnas riiklik muinsuskaitseala ja pakub, et sama tuleks teha ka teistes linnades.
Ehitusleht kirjutas veebruari alguses, kuidas hoolimata sellest, et plaanile on vastu nii kohalik võim kui ka ameti enda eksperdikomisjon, koostas Muinsuskaitseamet valitsusele kinnitamiseks eelnõu, millega Valga linnasüdames muinsuskaitseala likvideeritaks.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming selgitas siis, et põhjus, miks Valga kesklinnas tahetakse muinsuskaitseala lõpetada, on selles, et seal napib kaitstavat ja ala seisukord on pidevalt halvenenud.
Eesti omanike keskliit tegi avalduse, et toetab muinsuskaitseala likvideerimist. “Eestis asuvad muinsuskaitsealad loodi nõukogude võimu poolt ajaloolise linnaruumi kaitseks korruselamute ehitusbuumi eest,” ütles omanike liidu juht Andry Krass. “Paradoksaalselt on turumajandusele orienteeritud juhtimismudel paljudes linnades olukorra vastupidiseks pööranud, ning nüüd vajab linnaruum kaitset juba muinsuskaitse eest. Kuigi olukord, millises seisus riiklik muinsuskaitse Valga maha jätab, teeb omanikke kurvaks, tuleb selles siiski näha positiivset, sest lõpuks on neil tekkinud motivatsioon trööstitust olukorrast välja rabelemiseks.”
Krass leidis, et ka teised riiklikud muinsuskaitsealad tuleks lõpetada, kuna Valgaga sarnane trend valitseb ka teiste Eesti linnade ajaloolistes südametes. Näidetena tõi ta välja Paide, Rakvere, Võru ja Lihula.
Krassi sõnul näitab Kadriorus, Kalamajas, Pärnu rannarajoonis, Tartu Tammelinnas ja paljudes teistes miljööaladel asuvate ajalooliste hoonete seisukord, et kohalikud omavalitsused saavad kultuuriväärtuslike hoonete kaitsmisega riigist paremini hakkama.
Eestis on muinuskaitse all 11 linna südamed: esimene muinsuskaitseala loodi Eestis 1968. aastal Tallinna vanalinnas (see oli ka üks esimesi Nõukogude Liidus), 1973. aastal võeti kaitse alla Kuressaare, Pärnu, Tartu, Paide, Rakvere, Võru, Haapsalu, Lihula ja Viljandi ajaloolised linnasüdamed ning 1995. aastal sai muinsuskaitseala ka Valga.
Eesti omanike keskliit on välja kasvanud 1994. aastal asutatud õigusjärgsete omanike liidust. Liidu liikmeteks on maja-, maa- ja korteriomanikud. 2022. aasta lõpu seisuga oli liidul 62 545 liiget.
