Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on ehitusmahud on püsinud langustrendil juba eelmise aasta kevadest ja ettevaatavalt tundub, et trend on süvenev. See tähendab omakorda, et sügistalvel seisab paljudel ettevõtetel ees keeruliste otsuste langetamise aeg.

“Ehitussektoris on suurenemas konkurents nii erahangetes kui riigitellimustele ja kõrgest inflatsioonist tingitud palgasurve püsib, siis suureneb risk “halli majanduse” osakaalu kasvuks, mis toob kaasa maksupettused ja ümbrikupalgad,” märkis Indrek Peterson.

Seoses ehitusmahtude jätkuva kahanemisega 2023. aastal on tööjõu suur puudujääk ehitussektoris tema sõnul asendumas tööhõive vähenemisega.

“Kui aasta tagasi valmistas ehitusettevõtetele suurt peavalu tarneahelate katkemine ja energiahindade  ning ehitusmaterjalide ettearvamatu hinnatõus, siis tänaseks on see asendunud ehitusturul valitseva üleüldise ebakindlusega ja kõrged intressimäärad, kõrgel püsinud inflatsioon ning kõrged kinnisvarahinnad on hakanud turgu oluliselt jahutama,” selgitas Peterson.

Statistika näitab tugevat langust ehitusturul

Lisaks teede ehitusele, kus peamiseks tellijaks on riik ja kus tänu investeeringute drastilisele vähendamisele on ehitusmahud juba tänaseks märgatavalt kukkunud, on jahtumise märke ehitusettevõtjate kinnitusel tunda ka elukondlike hoonete ehituses.

Seda kinnitab ka statistikaameti poolt väljastatav ehituslubade statistika, mille kohaselt väljastati eluruumidele 2023. aasta esimesel poolaastal ehituslubasid kokku 236 800-le ruutmeetrile, mida oli 22,1 % vähem kui eelmise aasta esimesel poolaastal ja koguni 39% vähem kui 2021. aasta esimesel poolaastal.

“Kui ka veel II kvartali statistika ehitusmahtude osas suurt langust ei näita, kuna suur osa ehituste lõpetamisi langes just aasta esimesse poolde, siis karta on, et III ja IV kvartali ehitusmahud kukuvad juba märgatavalt,” ütles Peterson.

Kui ehitusmahud oluliselt vähenevad, siis on Petersoni hinnangul selge, et nõudlus töökäte järele väheneb, mistõttu suureneb kindlasti ka koondamiste arv, mida on ehitusmaterjalide tootmises tunda juba eelmise aasta lõpust.

“Ehitusettevõtetele jõuavad keeruliste otsuste langetamise ajad kätte ilmselt käesoleval sügistalvel. Kardan, et olukorra halvenedes tuleb nii mõnelgi ehitusettevõttel ka tegevus lõpetada,” nentis ta.  

Spetsialiste on puudu, lihttöölisi üle

Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri kohaselt on töötajate puudus mitmel ehitusega otseselt või kaudselt seonduval alal (ehituse töödejuhatajad, ehituselektrikud, ehitusinsenerid, maalrid jms töötajad). Petersoni sõnul on suur nõudlus kvalifitseeritud töötajate järele ehitussektoris püsinud juba aastaid ja probleemi siirdeid võib otsida eelmise suure majanduskriisi aastatest (2008-2010), mil ehitussektori tööturult langes välja 45 % hõivatutest.

“Kuna tööd hakkab ehitussektoris vähemaks jääma, siis väheneb kindlasti ka vajadus tööjõu järele ja karta on, et sarnaselt Soome ehitusturu prognoosidele langeb ka Eestis ehitussektoris lähikvartalite jooksul tööhõive rohkem kui kümme protsenti,” nentis Indrek Peterson.

Kuna Eesti ehitusturul on endiselt ehitusalast kvalifikatsiooni mitteomavate töötajate osakaal suur, siis esimeses järjekorras on ettevõtjad sunnitud loobuma ilmselt nendest.

“Vajadus kvalifitseeritud töötajate, ehitusjuhtide ja inseneride järele eeldatavasti mõnda aega veel püsib, kuna see võimaldab ettevõtetel konkurentsis püsida, kuid kui turuolukord peaks lähitulevikus osutuma prognoositust hullemaks, siis hakkavad ka parimad tegijad turult lahkuma.”