Ehitussektori tööandjad hoiatavad kutseharidusreformi kahjuliku mõju eest

Kaheksa juhtivat ehitusvaldkonna kutse- ja erialaliitu saatsid haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ühispöördumise ja väljendasid tõsist muret kavandatava kutseharidusreformi mõju üle tööturule. Tööandjate hinnangul ei toeta mitmed kavandatavad meetmed sektori vajadusi ega aita tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu.
Kõige kriitilisemaks peetakse üleminekut nelja-aastasele kutsekeskhariduse õppele. Ehitusettevõtjate sõnul pole senine kolmeaastane süsteem probleemide allikas – pigem takistab kvaliteetse hariduse omandamist see, et paljudel põhikooli lõpetajatel puuduvad vajalikud baasoskused.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Pikem õppeaeg suurendaks tööandjate hinnangul katkestamiste arvu ning ei motiveeriks noori kutsekeskharidust valima.
“Sundviisil nelja-aastaseks muudetud õppekavad ei arvesta õppurite erinevate võimete ja eesmärkidega ning võivad viia kutsehariduse konkurentsivõime languseni,” märgitakse pöördumises.
Tööstussektori esindajad soovitavad jätta kutsekoolidele ja valdkonna tööandjatele võimaluse otsustada 3- või 4-aastaste kavade rakendamise üle ühiselt.
Teise olulise probleemina tuuakse välja Tallinna Ehituskooli planeeritav liitmine teiste kutsekoolidega üheks suureks IT- ja tehnikakolledžiks.
Tööandjate sõnul on Tallinna Ehituskool Eesti ainus ehitusvaldkonnale spetsialiseerunud kutseõppeasutus, mille senine täituvus ja koolitustase on kõrgel tasemel. Liitmise tulemusel kardetakse valdkondliku fookuse hajumist, bürokraatia kasvu ja sideme nõrgenemist tööandjate ning kooli vahel.
“Kutseharidust saab reformida sisuliselt ja koostöös – mitte administratiivsete sundliitmiste ja üleüldiste nõuetega,” rõhutavad pöördumise koostajad. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et ehitussektor annab Eestis tööd ligi 60 000 inimesele ning moodustab kuni 10% kogu majandusest. Sellise mõjuga otsuseid ei tohiks teha ilma sektori tööandjate otsese kaasamiseta.
Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit.