Liigu sisu juurde

Ehitusvaldkonna tulevik nõuab suuri investeeringuid nii tehnoloogiasse kui töötajatesse

Foto: Pixabay

Tuleviku ehitusvaldkond vajab väga jõulist investeeringut nii tehnoloogiasse kui ka valdkonna töötajatesse, et jõuda järele kogu maailma muutvatele protsessidele. Ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamine saab olla võimalik vaid elukestva õppe ja valdkondade ülese koostöö tulemusena, nentisid mitmed tänavusel WDBE konverentsil kõnelenud eksperdid.

Maailma suurima kinnisvaratehnoloogiale spetsialiseerunud riskikapitaliettevõtte Fifth Wall partneri Miguel Nigorra Estebani sõnul tuleb tänaseks vaid 5% kliimatehnoloogia uuendustest kinnisvaratööstusest.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

“Me oleme teinud omad arvutused ja selleks, et riikide poolt 2050. aastaks antud kliimalubadusi hoonete osa täita, tuleks investeerida umbkaudu 18 triljonit dollarit,” sõnas ta. “Võrdluseks võib öelda, et USA majanduse mahuks on umbes 20 triljonit.”

Miguel Nigorra Esteban.Foto: Ave Ader

Eesmärkide saavutamine ei tundu realistlik

Estebani sõnul oleme me juba hiljaks jäänud, kuna paljud neist kliimatehnoloogia uuendusteks vajalikest tehnoloogiatest vajavad tegelikult realiseerumiseks pikki investeerimis- ja arengutsükleid.

“Tänase seisuga ei ole mingit võimalust, et me jõuaksime aastaks 2030 seatud eesmärkideni, kui kogu tööstus ei hakka suuri investeeringuid tegema,” tõdes Miguel Nigorra Esteban.

Hea uudis on tema hinnangul see, et 90-92% maailma majandust mõjutavatest ettevõtetest on andnud mingit sorti lubaduse kliimaprobleemidega tegelemiseks.

“Jah, seal on ka palju rohepesu, aga samas on seal palju ka tõelist pühendumist. Kinnisvaraettevõtete jaoks on see oluline, sest ei ole mingit võimalust, et suurettevõtted nagu Google, Amazon, Microsoft, Nike ja Walmart saaksid saavutada oma kliimaeesmärke, kui nende kinnisvara seda ei toeta,” sõnas Esteban.

“Nii, et võib oletada, et peatselt näeme me paljudel põhiturgudel seda, et suurimad rentnikud ei ole nõus sõlmima lepinguid kellegagi, kellel hoonel pole A-klassi energiamärgist. Investorid ei laena ka raha, seega on üha raskem edasi liikuda.”

Euroopa peaks lisaks sõnadele ka tegusid näitama

Ülemaailmse riskikapitalifirma Foundamental esindaja Sebastien Michaud selgitas, et tervelt 28% maailma CO2 heitkogustest tuleneb hoonete energiakasutusest ja Euroopas, mis peaks olema kõige kliimateadlikum maailmajagu, köetakse 80% hoonetest endiselt fossiilkütusega.

“See ütleb meile, et on palju tööd, mida saab ära teha ja mis võib tegelikult midagi muuta. Aga see on võidujooks ajaga,” tõdes Michaud.

“Me peame mõistma, et kuni me ei saa loota täieliku ja puhta automatiseerimise tulevikule, on number üks asi leida vastus sellele tööjõukriisile.”

Sebastien Michaud’ hinnangul ongi üks põnevamaid ja enim optimismi sisendavaid võimalusi ehituses võimestada järgmise põlvkonna töötajaid, leida uusi töötajaid ja panna nad paremini tööle.

Sebastien Michaud.Foto: Ave Ader

“Ma lugesin statistikat, mis pani mind muigama. Umbkaudu vaid 60% elektritehnikutest Euroopas on alla 30-aastased. Ja see tõstatab uue küsimuse: kas ehitustööstus teeb piisavalt, et meelitada sellesse tööstusesse noori?” küsis Michaud, kelle sõnul tuleks kasutada ära asjaolu, et see põlvkond kasutab oma töövälises elus sotsiaalvõrgustikke ja erinevaid koostöövahendeid.

“Kui me vaatame neid tootlikkuse tarkvarasid, mis automatiseerivad tagumist otsa ja eemaldavad bürokraatlikud ülesanded, siis ei ole nende roll ainult tootlikkuse suurendamine, vaid nad väärtustavad töötajaid igapäevaselt, et nende aega kasutataks kõige loomingulisematele ülesannetele ja ülesannetele, mis maksimeerivad nende eneseteostuse tunnet,” lisas ta.

Teine põhielement on Michaud’ sõnul see, et noored ihkavad oma kogukonda ja tahavad olla ühendatud organisatsiooni kõigi aspektidega.

“Nad tahavad olla esindatud kõigil jagamisplatvormidel, sest nad tahavad õppida oma eakaaslastelt ja kolleegidelt. Ja mis veelgi tähtsam, nad tahavad õppida uusimaid jätkusuutlikkuse tavasid, sest nad tahavad olla seotud selle laiema eesmärgiga, mis puudutab meie tööstuse CO2-heite vähendamist. Seega on töörõõmule mõtlemine veel üks põhiprintsiip, millele me võime mõelda, kui me sellele töökriisile reageerime.”

Valdkondade koostöö aitab tulevikus probleeme ennetada

“Kõige tähtsam on tagada, et meil oleks võimekus lahendada ka neid probleeme, mida me praegu ei suuda ette näha. Sest vaadates kasvõi kümne aasta taguse aja peale ei oleks me osanud arvata, et meie ees seisavad sellised väljakutsed nagu täna,” märkis Soome kinnisvara ja ehituse kasvuprogrammi (KIRA) programmijuht Mia Toivonen.

Toivoneni sõnul võib kasvõi kümne aasta tagust aega meenutades näha, et kogu maailm on väga palju muutunud, aga ehitustööstus pole sellele järele jõudnud. Progressi või peitub tema hinnangul valdkondade üleses koostöös.

“Paljud parimatest uuendusest on sündinud erinevate valdkondade koostöös ja seepärast peaks ka ehitusvaldkonnas lisaks erialase hariduse toetamisele säilitama avatud meelt ning kaasama laiemalt ka teiste valdkondade spetsialiste.”

Tänaseid oskusi tuleb kombineerida uute teadmiste ja tehnoloogiatega

Skanska digitaalteenuste ja innovatsiooni asepresidendi Miro Ristimäki sõnul tuleks senisest rohkem  ära kasutada asjaolu, et pea kõik ehitusvaldkonna töötajad kasutavad tänapäeval tavaelus ka nutiseadmeid ning on uutele tehnoloogiatele tihti üsna avatud.

“Me võime loopida uhkeid sõnu digitaliseerimisest ja tehnoloogia innovatsioonist, aga kui ma ehitusplatsidel kohapeal käin, on pilt natuke teistsugune,” tõdes Ristimäki.”Aga ma tean mehi ja naisi, kes seal töötavad. Nad lähevad koju ja kasutavad oma nutitelefone ja elavad täpselt samasugust igapäevast elu nagu teised.”

Tuleviku kompetentsid tuleks Miro Ristimäki hinnangul rajada just nende inimeste olemasolevatele oskustele, olgu need tehnilised ja ehitusoskused või ka disainioskused. Lisaks iseloomustab tuleviku ehitusvaldkonda sarnaselt teistele valdkondadele elukestev õpe.

“Tulevik nõuab pidevat õppimist ja uute oskuste kohandamist, sest pidev õppimine on see, mida me peame tegema, et oma eesmärke saavutada. Ma ei muretse järelkasvu pärast, ma muretsen nende inimest pärast, kes meil täna tööstuses on,” ütles Ristimäki, kelle sõnul ongi suurim küsimus selles, kuidas meelitada praegused ehitusala töötajad elukestva õppe, teenuse disaini ja tehisintellekti teemal kaasa mõtlema ja kaasa töötama.

“Kahjuks on selge, et kõikidel neil tuleviku ehitustööstuses kohta pole,” nentis Miro Ristimäki.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.