Elektriautode trend ning karmistuvad nõuded kinnisvaraomanikele toovad kaasa vajaduse autode elektrilaadijate järele ja Onnineni valikus ongi neid juba mitukümmend. Mida laadijat valides silmas peaks pidama?

Juba ainuüksi 2023 aasta esimese nelja kuuga müüdi Eestis üle 500 uue elektriauto. Nende osakaal kasvab kiirelt ja trendi ei väära enam miski. Ja nii nagu autotootjad on selge sihi võtnud elektrisõidukite mudelivaliku suurendamisele, on ka elektriseadmete firmad jõudsalt kasvatamas laadijate valikut.

Kodukasutajatele mõeldud laadijad töötavad vahelduvvoolul. Kõige levinumad on 11 kW võimsusega laadijad, kuna sama suur on ka enamiku autode vastuvõtuvõimekus. Suuremad, 22 kW laadijad on mõeldud pigem kortermajade või büroohoonete juurde.

Kaabliga või ilma?

Osa laadijaid tuleb juba tootja paigaldatud kaabliga, teistel on küljes pistik, kuhu autoomanik peab sisse ühendama enda kaabli.

Onnineni elektri ärisuuna juhi Sven Pitkve sõnul liigub turg pigem sinnapoole, et kodulaadijad ostetakse koos kaabliga. Selline on trend Norras ja Rootsis, kus elektriautode osakaal on juba üsna suur. Norras näiteks moodustasid mullu 80% uutest müüdud autodest elektrilised sõidukid. Ka tuntud Rootsi autolaadijate valmistaja Charge Ampsi valikus on kodulaadijad peamiselt koos kaabliga ja võimsamad 22 kilovatised ilma. Kortermaja või kontorihoone ees võib olla mõistlikum lahendus see, kui nö lahtiseid elemente on võimalikult vähe. Ka Onnineni valikus on kvaliteetsed, nutikad ja hea tootjapoolse tehnilise toega Charge Ampsi laadijad olemas.

Nutikust peaks ka olema

Suurim erinevus autolaadijate vahel seisnebki selles, kas ja kui nutikad nad on. “Tulevikus valitakse laadijat eeskätt kasutajaliidese järgi,” on Pitkve kindel.

Millist infot laadija kasutajale välja annab: kas saab vaadata laadimisgraafikut, tarbitud elektri koguseid ja ka hinda? Milliseid võimalusi pakub seade laadimise juhtimiseks? Elementaarne on, et laadijasse saab sisestada laadimistundide ajagraafiku. Seade lülitub sisse kasutaja poolt programmeeritud kellaajal, mil elektri hind on eeldatavalt odavam.

Sellest samm edasi nutikuse poole on liides, mis jälgib ise börsihinda ja laeb ainult kasutaja poolt etteantud hinnavahemikus, näiteks kui hind on alla kümne sendi kilovatt-tunni eest. Selle funktsiooni eelduseks on, et autoomanik ka ise börsihindadel aeg-ajalt pilku peal hoiab, sest kui sisestatud on liiga madal hinnalävend, võib auto hoopis laadimata jääda.

Teine piirang börsihindade või sisestatud ajagraafikuga laadimise puhul on, et majas peab sel hetkel auto laadimiseks ka piisavalt vaba võimsust olema. Abiks on siin dünaamilise koormuse juhtimise mooduli paigaldamine peakilpi. See jälgib hoone energiatarbimist ja laeb autot ainult teistest seadmetest üle jääva energiaga.

Kui majapidamises on juba olemas või plaanis soetada päiksepaneelid, siis sellel puhul saab inverteri monitoorimissüsteemiga siduda ka autolaadija.

Roheline energia päikesest

“Autolaadija saab ühendada kõikide meie müüdavate päikeseenergia süsteemidega,” kinnitab Pitkve. Inverteri monitoorimissüsteem jälgib nii tootmist kui kasutust ning kui tekib olukord, kus tootmine ületab tarbimise ja elekter peaks hakkama võrgu poole liikuma, suunab inverter selle hoopis auto laadimiseks. Nii on roheline auto laetud ka rohelise energiaga.

Teine külg on see, et taastuvenergia tootmise tipphetkedel on võrku müümisel hind väga madal või äärmuslikul juhul tuleks lausa peale maksta. Autot laadides saab oma päikesepargi siiski tootlikuna hoida.

Võib üsna kindel olla, et tulevikus muutub kodusesse energiasüsteemi ühendatud elektriauto ühtlasi ka majapidamise akupangaks, mis suudab vajadusel, näiteks õhtustel energiahindade tipptundidel anda päeval päikesest laetud elektri näiteks boilerivee soojendamiseks, et siis öösel odavatel tundidel end uuesti täis laadida. Näiteks Charge Ampsi laadijate tootja on öelnud, et vastavate tingimuste tekkides suudavad nad tarkvarauuenduse teel oma laadijatesse sellise võimekuse lisada.

Korduma kippuvad küsimused autolaadija ostmisel

11 või 22 kW? Kodutarbijale on optimaalne 11 kW.

Kaabliga või ilma? Kaabli olemasolu lisab mugavust.

Kasutajaliidesega või ilma? On nii ilma kasutajaliideseta „jõupistikuid“ kui erineva nutikuseastmega laadijaid. Nutikus tähendab ühelt poolt seda, millist infot annab laadija kasutajale tagasi ja teiselt poolt seda, milliseid võimalusi pakub laadimise juhtimiseks.

Internetiga või ilma? Kõik nutikad laadijad ühendatakse kasutaja internetivõrguga kas wifi või kaabli kaudu. Laadijat juhitakse ja selle tööd jälgitakse mobiiliäpist. Ka laadija tarkvara uuendatakse üle interneti, uuendused võivad lisada laadijale uusi funktsioone. Hinnaerinevus nutikate ja mitte nii nutikate laadijate vahel on olematu või väike.

Seinale või posti külge? Saab mõlemat pidi. Onninen pakub universaalseid laadimisjaamaposte koos mitmesuguse lisavarustusega nagu kinnitused, kokkupõrkekaitse jms.