Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne ja keskkonnasõbralik majandus aastaks 2050. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on plaanitud vähendada oluliselt heitgaaside koguseid ja keelustada sisepõlemismootoritega sõidukite müük alates 2035. aastast. Sellised arengud tähistavad omakorda elektriautode võidukäiku.

Elektriautode kasutuselevõtmise soodustamiseks näeb seadus ette kohustuse paigaldada teatud hoonete juurde elektrisõiduki laadimiseks vajalik taristu. Kui esialgu puudutas vastav nõue üksnes uusehitisi ja rekonstrueeritavaid hooneid, siis alates 2025. aastast kehtib elektriauto laadimispunkti rajamise kohustus ka paljude vanemate ärihoonete suhtes. Toome järgnevalt välja, millised kohustused kehtivad hoonetele seoses laadimistaristu paigaldamisega. Seda nii kehtiva õiguskorra alusel, kui ka alates 2025. aastast.

Elektriauto laadimistaristu paigaldamisega seotud kohustused on sätestatud ehitusseadustikus ja selle rakendusseaduses ning jõustusid juba 1. juulil 2020. Elektriauto laadimistaristu all on silmas peetud juhtmetaristut või laadimispunkti või nende kombinatsiooni. Laadimispunkti all peetakse silmas autolaadijat või liidest, millega on võimalik vahetada elektrisõiduki akut. Juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. See tähendab, et juhtmetaristu ei sisalda kaablit ennast. 

Ehitusseadustiku kehtivate nõuete kohaselt piirdub laadimistaristu väljaehitamise kohustus üksnes hoonetega, millele on ette nähtud enam kui 10 parkimiskohta. Nõuded kehtivad nii püstitatavatele hoonetele kui ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, kui rekonstrueerimistööd hõlmavad parklat või hoone või parkla elektrisüsteemi. Elamuhoonete puhul tuleb igale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu (üksnes kaablikaitsetoru). Mitteelamute (ärihoonete) puhul tuleb vähemalt igale viiendale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu ning vähemalt ühele parkimiskohale laadimispunkt. Määratlemaks, kas tegemist on elamu või mitteelamuga, tuleb lähtuda ehitusregistrisse kantud hoone peamisest kasutusotstarbest. Peamine kasutusotstarve määratakse omakorda kõige suurema pinnaga kasutusotstarbe järgi. 

Tagamaks laadimistaristu paigaldamisega seotud kohustuste proportsionaalsus ja praktilisus, ei kohaldu laadimistaristu paigaldamise nõuded järgnevate hoonetele:

• Hoone, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Seadusandja on antud erandi kehtestanud selleks, et seaduse vastuvõtmise ja paigaldamiskohustuse tekkimise vahele jääks mõistlik üleminekuaeg.

• Hoone, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud alates 2021. aasta 10. märtsist, kuid laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab 7% olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest. Selline erand aitab vältida olukordi, kus nõuete täitmine muutuks majanduslikult liiga koormavaks.

• Hoone, mille parklasse on püstitatud laadimistaristu lähtuvalt direktiivi 2018/844 nõuetest. Erandi kehtestamisel on lähtutud kaalutlusest, et juhul kui hoone parklas on juba vastavalt direktiivile 2018/844 püstitatud laadimistaristu, siis oleks täiendava taristu nõudmine ebavajalik.

• Ärihoone, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ehk ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille käive ei ületa aastas 50 miljonit eurot või bilansi maht ei ületa aastas 43 miljonit eurot. Erand on mõeldud regulatiivse koormuse leevendamiseks piiratud ressurssidega ettevõtjatele, kes kasutavad oma omandis olevaid hooneid otse oma äritegevuses. Märkimist väärib, et erand kohaldub üksnes juhul kui ärihoone omanik ka ise hoonet „kasutab“ ning seega ei kohaldu erand olukorras, kus hoone omanik annab hoone üürile.

• Hoone, mis asub üliväikeses eraldatud võrgus ehk millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (nt Ruhnu). Seadusandja on erandi kehtestamisel lähtunud kaalutlusest, et sellistes kohtades võib elektrivõrgu uuendamine või laiendamine olla ebaproportsionaalselt kulukas või tehniliselt keerukas.

• Kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust. Erandi eesmärgiks on tagada elektrisüsteemi töökindluse ja turvalisuse esmatähtsus.

Tulevast aastast kehtivad aga laadimistaristu väljaehitamisega seonduvalt nõuded ka teatud liiki vanade hoonete puhul. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist peab olema vähemalt üks laadimispunkt ka nende mitteelamuteks olevate hoonete juures, mille teenindamiseks on ette nähtud enam kui 20 parkimiskohta ning mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi.  Seaduse seletuskirjas täpsustatakse, et nõue kehtib ka nende hoonete suhtes, mille ehitusdokumentatsioon (ehitusluba, ehitusteatis) ei ole leitav, kuid mis olid faktiliselt olemas enne seaduse jõustumist 1. juulis 2020.  Nõuded ei kohaldu avalikele parklatele, mis ei ole ette nähtud olemasolevate ärihoonete teenindamiseks.

2025. aastast kehtima hakkavad nõuded ei kohaldu jätkuvalt neile hoonetele, mis langevad mõne ülaltoodud loetelu punktides 2 kuni 6 nimetatud erandi alla. Sealhulgas ei ole laadimispunktide paigaldamise kohustuslik olukorras, kus laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab 7% olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest.

Olgu märgitud, et seaduse seletuskirja kohaselt on laadimistaristuga seotud nõuete täitmata jätmise näol tegemist rikkumisega, mille eest võib karistada rahatrahviga, mis on kehtiva seaduse alusel füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot.

Kokkuvõttes mõjutavad alates 2025. aastast kehtivad nõuded suurt hulka ärihoonetest. Seega tasub ärihoonete omanikel juba aegsasti tutvuda laadimistaristuga seonduvate nõuetega ning vajaduse korral võtta ette samme laadimispunktide väljaehitamiseks. Eelnev on vajalik nii võimalike sanktsioonide vältimiseks kui ka selleks, et üldisemalt toetada üleminekut keskkonnasõbralikuma transpordile.