Ehitusinsener Mattias Olep juhib viaduktide rampide näitel tähelepanu puudustele geoloogliste uuringute juhendis.

Eestis ehitatakse praegu suure hooga viadukte ja sillarampe. Üheks suureks põhjuseks on Rail Balicu ehitamine. Rambid ja kõrged mulded vajavad palju täitematerjali ja on suhteliselt kulukad. Kõrged mulded vajavad ka erilist tähelepanu oma vajumise ja riskiohtlikkuse tõttu. Sellele on ka Eesti juhendites tähelepanu juhitud ning enam kui neljameetriste mullete korral on ette nähtud mulde stabiilsuse ja vajumite kontroll.

Geotehnikuna puutun enamasti kokku pehmetel pinnastel olevate kõrgete mulletega. Pehmed pinnased on näiteks voolavad savid, järvelubi ja turvas. Pehmed pinnased vajavad kindlasti eelnevaid uuringuid. Enamasti on pinnast uuritud 50 meetri sammuga vastavalt geotehniliste uuringute juhendi punktile 4.11, mis ütleb, et kohtades, kus rajatakse vähemalt nelja meetri kõrgused mulded või mis asuvad nõrgal aluspinnasel, tuleb geotehniliste uuringute kavas ette näha uuringud, mis võimaldavad projekteerijal geotehniliste stabiilsus- ja vajumisarvutuste teostamist.

Praktikas tähendab see, et näiteks viadukti rambi korral on uuritud pinnast silla sammaste asukohas kuni kandva aluspinnaseni ja selle sisse (sügavusega 10-15 meetrit). Viadukti rampide all on pinnaseid uuritud 50 meetri sammuga ja teedel standardse kolme meetri sügavuseni.

Seega kuni 11meetrise mulde korral on uuritud vaid pealmist kolme meetrit pinnasest. Samas on pinnaseks kohati kümme meetrit või enam sügav pehme savi. Sisuliselt me ei tea, kui sügavale rambi alla pehmed pinnased ulatuvad. Vajalik olnuks uurida pinnaseid analoogselt silla sammaste sügavusega, ehk kuni kandva pinnaseni. Seega peaks puuraugud olema ligikaudu 7-12 meetrit sügavamad.

Selliste puudulike lähteandmete põhjal on projekteerija ette näinud lahenduse, mis peaks igal juhul vastu pidama. Tulemuseks on sadu tuhandeid eurosid kallim lahendus. Samal ajal oleksid sügavamad puuraugud läinud maksma mõned tuhanded eurod. 

Sarnane olukord on turbaaladel, kus tihti määratakse vaid turba paksus. Kuna turvas seob CO₂ (niiskena on turbas seotud 2 kg/m³, mis väljakaevamisel emiteerub atmosfääri), siis järjest enam proovitakse turvast mitte välja kaevata. Turba peale ehitamiseks peab teadma turba omadusi. Turba omaduste määramiseks on vaja võtta proove ja neid laboris katsetada. 

Geotehiliste uuringute juhendis peaks lahti kirjutama, mida tähendab uuring, mis võimaldab arvutuste teostamist. Kindlasti ei tähenda see, et puuraukude sügavus piirdub kolme meetriga või et piisab turba sügavuse määramisest. Seni peab lootma tellija või ehitaja tarkusele, kes tellib sügavamad geoloogilised lisauuringud ja säästlikuma lahenduse.