Olukord ärikinnisvara ja seda ennekõike vanemate hoonete üüriturul on nigel, kuid annab arendajatele võimaluse kasutada madala aktiivsuse perioodi hoonete kaasajastamiseks, leidis Kaamos Kinnisvara müügidirektor Kristo Kokk. 

Kokk nentis, et ilmselgelt on hinnad surve all, sest vakantsused on märkimisväärsed ja üürileandjate soov rahavoogu kindlustada on tugev.

“Ärikinnisvaras, seda ennekõike vanemate büroohoonete üüritehinguid silmas pidades on piltlikult öeldes veri tänavatel,” rääkis Kokk. “Vakantsid, olgu need nähtavad või nähtamatud (varjatud vakantsuse korral on leping kehtiv, aga vajadus pinna järgi muutunud või olematu), on vanemates hoonetes kõrged ja tõusevad lähiajal veel.”

Koka sõnul on seni ärikinnisvara üürituru kasvu vedanud IT-sektor, kuid täna vaatavad ka selle valdkonna ettevõtted olemasolevaid kohustusi seoses äripindadega üle ja korrigeerivad neid vastavalt pindade kasutamise vajadusele. “Oma panuse on andnud majanduslangus – seni ka pisut laiutavad ettevõtted on aru saanud, et iga kokkuhoitud euro on väärtuslik, andes üürileandjatele üleoleva osa tagasi või otsides sellele allüürnikku,” rääkis ta. “Nendel juhtudel on tegu pigem vägagi atraktiivsete pindade või asukohaga, mis mõjutab tugevalt kõiki teisi üüripakkumisi.”

Kokk avaldas arvamust, et uute büroopindade üürileandjatel on kindlasti lihtsam kui vanemate hoonete omanikel. “Uued büroopinnad, mis 2023. aastal valmisid või 2024. aastal valmivad, on paljuski oma rentnikud leidnud,” kinnitas ta. “Kindlasti on veel pisut vaba ruumi, aga mitte olulisel määral. Pigem lükkub suurem uute pindade turule tulek aastasse 2025-2026.”

Kokk ennustas, et vanemate büroohoonete jaoks ei tule järgmine aasta kuigi särav. Tihe konkurents jätkub ja võimalik, et eskaleerub veel. Ta ütles, et tugevamad ja edumeelsemad üürileandjad tegelevad eelseisval aastal pindade või hoonete parendmisega, olgu selleks energiatõhususe parandamine, hoonete sertifiseerimine või hoonele lisandväärtuste-teenuste lisamine. “Arendajatel on võimalus kasutada praegust madalseisu, et luua kontoreid, kus inimesed tahavad töötada – et see poleks pelgalt töötegemise koht, vaid inspireeriv keskkond, mis annab töötajatele põhjuse kodukontorist välja tulla,” rääkis Kokk. 

Kokk pakkus, et uuematele hoonetele saab konkurentsi pakkuda ka oma niši leidmisega.

Kokk tõi välja neli põhjust, miks rentnikel maksab siiski vanemaid hooneid kaaluda:

• Kui uute pindade valmimist peab klient ootama pikalt, siis B-klassi büroohoonete üürimise kasuks räägib lühem ooteaeg.

• Mitte alati ei ole kõrvalkulud hästi ehitatud B-klassi hoones kõrgemad kui tänapäevases A-klassi hoones. Uue maja tehnika ning selle käitlemine võtab oma aja ja ressursi ning võib väljenduda kõrvalkuludes.

• Vahest on vanemad hooned uutega võrreldes ka paremini sisse töötatud, seda nii püsiklientuuriga asukoha kui laitmatult töötava haldustiimi poolt.

• Ja mis peamine, vanemate hoonete kasuks räägib kindlasti seegi, et nende üürihinnad on uutest tunduvalt odavamad. See võib olla majanduslikult ettevaatlikumale ettevõttele mõistlik lahendus. 

“Seni kuni ettevõtted tunneli lõpus valgust nägema ei hakka, olukord paremaks ei muutu,” hindas Kokk. “Kahjuks võtab see tsükkel ärikondlikus kinnisvaras elukondlikust kauem aega ning ettevõtted on kindlasti eelseisva aasta vaates pigem ettevaatlikud ja ratsionaalsed, sundides end pigem kasinusele kui pillavale elustiilile. See aga ei aita kuidagi kaasa laienemisotsustele või büroopindade vahetamisele. Pigem vastupidi.” 

Kokk avaldas arvamust, et need, kellel seisab ees üürilepingu lõpptähtaeg, asuvad eelkõige olemasoleva üürileandjaga läbi rääkima ning enamasti leitakse koos lahendus. Neid äripinna omanikke, kes saavad lubada endale mõne kliendi lahkumise lihtsalt seetõttu, et hoitakse teatud hinnataset või mahu ootused ei klapi, on kindlasti pigem väga vähe.

Kokk leidis, et ettevõtted eelistavad äripinnana valmis ja osaliselt möbleeritud lahendusi või selliseid, mis valmisvad ühe kuni kolme kuu jooksul. “Pikema valmisoleku sättimine mängib kaardid juba konkurendi kätte,” sõnas ta.