Liigu sisu juurde

Kaamos soovib Õismäe külje alla rajada ligi 1400 koduga linnaosa

Vaade planeeritavale kvartalile Haabersti ringi poolt.Foto: HG Arhitektuur

Kaamos Kinnisvara tahab Tallinnasse Rannamõisa tee ja Paldiski maantee vahelisele alale rajada uue äri- ja eluhoonete rajooni, kus oleks 1380 kodu, aga pakutaks ka kõiki esmaseid teenuseid.

Kaamos Kinnisvara tütarfirma on teinud linnale ettepaneku detailplaneerigu algatamiseks. Ettepaneku aluseks on HG Arhitektuuri töö, mis võitis eelmisel aastal toimunud arhitektuurivõistluse.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Kvartali kõrgeim hoone oleks 12korruseline, hoonete brutopindalaks on planeeritud ligi 160 000 ruutmeetrit maa peal ja üle 76 000 ruutmeetri maa all. Parkimiskohti oleks rajoonis ligikaudu 2400, suurem osa neist on peidetud maa alla.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks nimetavad ettepaneku koostajad muuta hoonestamata piirkond atraktiivseks 21. sajandi elamupiirkonnaks ning planeerimisel lähtuda 15 minuti linna põhimõttest. Selleks kavandatakse segahoonestusalale keskust, mis pakuks kodulähedasi söögikohti, teenindusasutusi ja sportimisvõimalusi. Kvartalisse on planeeritud ka kahekorruseline lasteaed.

Vaade kvartalile Tiskre poolt.Foto: HG Arhitektuur

Ettepanekule on lisatud ka HG Arhitektuuri seletuskiri, milles arhitektid kirjutavad, et plaanis on rajada äri- ja elamuala, kus on sujuvalt ühendatud madalad elamud ja kõrged ärihooned. Tiheda liiklusega Rannamõisa tee ja Paldiski maantee ning rahuliku Harku järve vahel asuvat rajooni täiendavad rohelised koridorid, pargid ja avalikud alad, mis tagavad linnaelu harmoonilise sulandumise ümbritseva keskkonnaga.

Arhitektide selgituse kohaselt on planeeringu kontseptsiooni aluseks on idee linnast kui saarestikust. Eriilmelised ja mitmekesised hoonestussaared triivivad justkui keset ümbritsevat rohelust. Kompaktsele alale loodud erinevate omadusega kvartalite kooslus toetab 15 minuti linna teket.

  • Esimeseks saareks on ärikvartal, mis paikneb Rannamõisa tee ääres. Tegu on tiheda kvartaliga ning selle hoonestus on kuni kaheteistkorruseline. Ärikvartalis võib multifunktsionaalsust silmas pidades olla kuni viiendiku jagu kortereid, et seal käiks elu nii päeval kui ka õhtul.
  • Ärikvartali kõrval on suurem elamukvartal, mille keskele jääb suurem hooviala. Kvartal moodustub mitmest väiksemast hoonegrupist. Igal hoonegrupil on oma haljastatud õu, samas kogu kvartali keskele jääb ühisala, kus leiab koha kogukonnahoov.
  • Teine ja kolmas kvartal asuvad tõstetud tasapinnal. Nii jääb nende parkimine poolkorrusele, samas rohekoridori poolt saab anda sellele tänavatasapinnalt ka avaliku ja äri-funktsiooni.
  • Neljas kvartal asub rohekoridorist lõuna pool. Sinna on moodustunud justkui omaette küla, kus hooned paiknevad pealtnäha juhuslikult, kuid on orienteeritud kraavide, põlispuude ning olemasoleva mastaapse paekivist hoonemahu ning kahe paekivitorni järgi. Võiks alternatiiviks mõelda paekivitornile avaliku ja äri-funktsiooni.
  • Viiendal kvartalil on kõige madalam korruselisus, mis võimaldab rohkem päikesevalgust parki ja sisehoovidesse paista. Pikaliiva tee jagab selle samuti kaheks, kumbki osa on arhitektuurilt veidi erinev.

Arhitektid toovad välja, et iga kvartali arhitektuuril on oma individuaalsus, nagu igal saarel on looduses eraldi ökosüsteem. See ilmneb välisviimistluse materjalide, katusetüüpide, rõdude, terrasside, sissepääsude ja haljastuse erinevustes.

Vaade kvartalile Harku järve poolt.Foto: HG Arhitektuur

Arhitektuurne kujundus paneb suurt rõhku roheliste koridoride ja parkide loomisele, mis ühendavad naabruskonna ümbritseva loodusmaastikuga. Loodusliku taimestikuga kaunistatud jalakäijate- ja jalgrattateed loovad pideva voolu hoonestatud ala ja ümbritseva looduse vahel.

Rohelus sisaldab küllaltki palju olemasolevatest kraavidest kujundatud vee-elemente. Kraave on võimalusel säilitatud, võimendatud või tiikideks ning veepeenardeks ümber kujundatud. Planeeringuala põhjapoolsetest kvartalitest moodustub rohekoridorile defineeriv serv, samas kui lõunaküljes hajub rohelus läbivamalt majade vahele, et visuaalselt roheala veelgi laiendada.

Rajooni läbiv rohekoridor on viiekümne meetri laiune, lasteaia krundi haljastusega kohtudes laiemgi. Arhitektid leiavad, et kuna roheala hargneb inimeste põhilistes liikumissuundades, jäädes neid saatma teel Õismäelt mere äärde või Harku järve äärest Rocca Al Maresse, siis on ehk õigemgi nimetada seda rohevõrgustikuks. Seejures on säilitatud võimalikult palju olemasolevaid looduslikke kooslusi: niite, metsasalusid.

Valmides suurendaks uus elurajoon Kaamose poolt rajatud kodude arvu enam kui kaks korda. 21 aastat tegutsenud ettevõte on seni uutele omanikele üle andnud rohkem kui tuhat korterit.

Kaamos tegeleb ka ärikinnisvaraga. Firma portfelli kuulub ligikaudu 80 000 m2 üüripinda, sealhulgas Tammsaare ärikeskus, Electra ärihoone, DEPO kauplusladu, Endla ärimaja ja Statistikaameti maja.

Kaamose omanikud on Kaido Jõeleht ja tema lapsed. Jõeleht oli üks metsanduskontserni Sylvester omanikest, kui see 21 aasta eest soomlastele müüdi. Läbi Kaamos Grupi omab perekond kinnisvara ja ehituse kõrval investeeringuid ka puidutööstuses ning energeetikas.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.