Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudis uuritakse, kuidas ehitussüvendist välja kaevatud jääkpinnast saab muuta õhuniiskust reguleerivaks ja väikese keskkonnamõjuga viimistlusmaterjaliks.

Tavaliselt viiakse selline pinnasejääk autokastis minema ja kasutatakse näiteks hüljatud karjääride täiteks, kuid nüüd proovitakse sellest valmistada tööstuslikus ehituses kasutatavat ehitusmaterjali.

“Tegemist on talupojatarkuse tööstusliku skaleerimisega,” selgitas TalTechi doktorant-nooremteadur Hannes Praks, kes on uurimisobjektiks võtnud lisaks kaevejäätmete väärindamisele ka kohalike savide kasutamise tööstuslikus ehituses.

“Aastasadu on tare kõrvalt kaevatud materjalist valmistatud krohvi, telliseid ja muid ehitusmaterjale. Tööstusliku ehituse arenguga on kohaliku toorme kohapealne väärindamine unarusse vajunud,” lisas Praks, kelle hinnangul on kasvavate enrgiahindade kontekstis toonaste madala keskkonnamõjuga tehnoloogiate poole vaatamine taas aktualiseerumas.

Savikrohv on eriline materjal, sest see aitab ruumides õhuniiskust tasakaalus hoida — kui õhk on liiga niiske, imab savi niiskust endasse, ja kui talvel on siseõhk liiga kuiv, annab ta niiskust tagasi. Niisutamise ja kuivatamise arvelt on võimalik energiat kokku hoida ja saavutada rahalist säästu.

See sobib Praksi hinnangul hästi kokku ressursitõhusa ja kliimakindla majanduse mõttega, mis tähendab, et ressursse kasutatakse targalt, kohalikku materjali ei raisata ja loodust hoitakse. Kui ehitamisel saadaolev pinnas saab uue elu krohvina, on see hea nii keskkonnale kui ka inimestele.

Uuritav pinnas pärineb Loodusmaja ehituselt Lennusadamas, kus 2023. aasta talvel kaevati hoone vundamendi jaoks suur süvend. Süvendi kaevamisel märgati, et tegemist on Kambriumi ajastu sinisaviga ning tekkis mõte, et tavapärase tagasitäiteks kasutamise asemel võiks proovida seda kasutada kaeveaugu kohale ehitatavas hoones.

Osa kaevepinnasest hoiti alles, et seda saaks hiljem uurida. Nüüd kasutatakse seda Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö raames, et selgitada välja, kuidas savist luua tööstuslikult kasutatavat ja väikese keskkonnamõjuga krohvi.

Loodusmaja kaeveaugust pärit savi kasutamist piloteeritakse Maa- ja Ruumiameti ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse kontoriruumides, kus vaadeldakse, kuidas see päriselus ruumiõhu niiskuse tasakaalustamisel kaasa aitab.

Uuringut juhivad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kes soovivad näidata, et ka ehitusel tekkivast kaevejäätmest võib saada tuleviku ehitusmaterjal, mis aitab hoida hooneid mugavana ja loodust säästvana.

Hoone elukaare lõpus on savipõhised materjalid läbi ümbertöötlemise uuesti ringlusse võetavad, panustades selliselt ringsesse materjalikasutusse, vähendades vajadust uute esmatoormete järele.