Kui Lasita Maja asus Elamumessi jaoks ehitama oma unistuste elumaja, võeti eesmärgiks mitte ainult kaasaegse, mugava ja ilusa kodu loomine, vaid ka võimalikult väikese keskkonnamõjuga lahendus. Kuid seekord tehti midagi, mida tavaliselt ehitusprotsessis ei juleta ette võtta — nad arvutasid elumaja süsinikujalajälje kahel täiesti erineval viisil.

“Ja tulemused… olid üllatavad isegi meie jaoks,” ütles Taasterahastu juht Anu Kull.

“Meie analüüs põhines ainsal võimalikul süsinikujalajälje arvutusmetoodikal, kuid kasutasime kahte erinevat andmestikku. Ühes stsenaariumis kasutasime Eesti riiklikku ehitusmaterjalide andmebaasi, mis tugineb kohalike tootjate keskmistatud keskkonnadeklaratsioonidele ja Soomes kasutatavatele väärtustele,” selgitas Kull. “Teises stsenaariumis lähenesime projektipõhiselt ning kasutasime ehitusel tegelikult kasutatud materjalide keskkonnadeklaratsioonide andmeid.”

Tulemused ehmatasid. Riikliku andmebaasi kasutamisel said nad tulemuseks, et maja tekitab paratamatult süsinikujälje. “Ükskõik kui hoolikalt valisime materjale või ehitasime — igal juhul arvestas soovituslik tööriist SARV hoonele süsinikujalajälje,” ütles Kull.

Projektipõhise andmestiku kasutamisel ilmnes aga hoopis vastupidine: maja seob rohkem süsinikku, kui eraldab. Ehk teisisõnu — hoonel tegelikult süsinikujalajälge ei ole! Kuna arvutusmetoodika oli mõlemal juhul täpselt sama, siis sai selgeks, et probleem ei ole mitte meetodis, vaid kasutatavates eriheitetegurites.

Millest see vahe tekib? Kull selgitab, et Eesti riikliku soovitusena pakutav andmebaas on üldistatud ning tugineb keskmistele väärtustele, mis on oma olemuselt konservatiivsed. Lisaks sisaldab see koefitsiente, mis ei pruugi peegeldada konkreetse projekti tegelikke keskkonnamõjusid. Projektipõhine lähenemine võimaldab aga arvestada kasutatavate materjalide päritolu ning transporti ja energiat, mis on seotud just selle konkreetse hoonega. See annab palju täpsema ja sageli ka positiivsema tulemuse, eriti kui kasutatud on biopõhiseid ja madala süsinikujäljega materjale.

Mida see tähendab Eesti ehitusele? Lasita Maja kogemus näitab, et:

• kvaliteetsete, läbipaistvate ja projektipõhiste andmete kasutamine võib muuta hoonete süsinikujalajälje kaardistamise palju täpsemaks;
• süsinikujälg ei ole paratamatus kui teha teadlikke ja läbimõeldud valikuid;
• riiklik andmebaas vajab edasiarendust, et anda õiglasem pilt keskkonnasäästlikest hoonetest.

Kui me soovime päriselt liikuda süsinikuneutraalse ehituse poole, peame andma ehitajatele ja projekteerijatele tööriistad, mis tunnustavad reaalseid pingutusi, mitte ei karista neid üldistamisega, kinnitab Lasita Maja kogemus.

“Kokkuvõtteks kinnitas meie väike katse suurt tõde: täpsed andmed ja teadlik materjalivalik võivad muuta hoonete keskkonnamõju dramaatiliselt. Mitte iga maja ei pea tingimata jalajälje jätma — hästi planeeritud ja targalt valitud lahendustega võib maja aidata keskkonda parandada, mitte ainult kahjustada. Ja just sellist tulevikku me tahamegi ehitada,” ütles Anu Kull.

Elamumess toimub Jõelähtmel 4.-15. juunil. Messi jaoks kerkib Estonian Golf & Country Club Golf Resort arenduses eraldi külana 12 kaasaegset elamut ja inspireerivat maja, mille on loonud Eesti ja välismaa tipparhitektid, kellel on vabadus katsetada, luua ja pakkuda midagi tõeliselt erilist. Lasita ehitatav maja kerkib krundile nr 1.