Tallinna Tehnikaülikool ehk TalTech on sarnaselt enamike kõrgkoolidega tänavuseks sisseastumiseksamite perioodi lõppenuks kuulutanud. Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialale laekus ühtekokku 165 taotlust. Selle tulemusega on eriala küll populaarsuselt suisa teisel kohal kõige populaarsemaks osutunud ärinduse järel, ent vaja oleks enamat.

„Meie olukord ei ole halb, pigem on meie vastuvõtt viimastel aastatel tõusnud, aga see pole endiselt piisaval tasemel. Oleks vajalik teha selline väike pingutus veel, et näiteks paarkümmend protsenti vastuvõttu tõsta ja erialad rohkem nähtavamaks muuta,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.

„Tegelikult on ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine olnud läbi aegade ülikooli Top 5 või isegi Top 3 eriala. Siin on ka võib-olla see eripära, et see õppekava jaguneb Tallinna ja Tartu vahel — laias laastus 2/3 Tallinnas ja 1/3 Tartus — ja see on osutunud väga mõistlikuks tööjaotuseks ning Tartu kolledž on seal väga head tööd teinud. Selle süsteemiga suudame me koolitada ehitusinsenere ka Lõuna-Eestisse,“ kinnitas professor Kurnitski.

Siiski pole olukord tema sõnul kiita, sest kogu sektori hinnangulist vajadust silmas pidades ja ettevõtetega suheldes on saanud selgeks, et insenere ei tule ehitussektorisse kindlasti piisavalt palju juurde.

„Taotluste arv on ainult üks näitaja. Praegune aasta oli justkui koroonataguse paisu tagant välja pääsenud ja ülikoolidesse tuli üleüldse väga palju avaldusi. Ma arvan, et kõik ülikoolid on saanud rohkem avaldusi, kui oodatud. Aga meil on peale selle üldehituse suure eriala ka teedeehitus ning hoonete sisekliima ja veetehnika, mis on vaiksemad erialad ja nende avalduste arv on oluliselt väiksem, umbes 60 kandis.“

Avalduste laekumise hulk ei näita veel täpset õppijate arvu – avalduste esitajad peavad 13. juuliks oma õppimise ära kinnitama, aga ühes ülikoolis võib esitada kaks avaldust ja nii võib tudeng kokku esitada näiteks avalduse kuuele erinevale erialale.

Matemaatikaoskusest jääb vajaka

Probleem ehitusinseneride õppes hakkas Kurnitski hinnangul pihta sellest, et keskkooliõpilastel on võimalik valida laia ja kitsa matemaatika vahel ja see on Eesti haridussüsteemile teinud teatava karuteene, sest annab lihtsa võimaluse gümnaasiumist läbi pääseda.

„Kahjuks on see tendents olnud süvenev ja nende gümnaasiumiõpilaste hulk, kes valivad seda laia matemaatikat, ei ole piisav. See on meie ühiskonnas väga tõsine probleem. Ja see probleem hakkab tõesti juba gümnaasiumi tasemelt, mitte ülikooli tasemelt. Õppeprorektor Hendrik Voll on korduvalt avalikkuses üles lugenud, kui palju Eestis on laia matemaatika lõpetajaid gümnaasiumites ja neid on kahjuks vähe, sest paljud valivad kitsa matemaatika ja siis on nende jaoks tehnikaülikooli uksed kinni.“

„Neil ei ole siin õppimiseks piisavat valmidust ja väga suure tõenäosusega ei saaks nad hakkama ja kukuksid hiljem välja. Meie väljalangevus on igal juhul kõrge: laias laastus pooled vastu võetud tudengitest lõpetavad. Teine pool kaob aja jooksul kuidagi ära. Ilmselt suurem osa neist  läheb tööle ja neil jääb kahjuks lõpule viimata see viieaastane integreeritud õpe, mis annab magistrikraadi. Tööturg ei nõua kõikidel töökohtadel kõrghariduse olemasolu — nii on see asi välja kujunenud,“ nentis Jarek Kurnitski.  

Kitsamad erialad on üha raskemas seisus

Vastuvõtu tase TalTechi ehitusaladel on professor Kurnitski hinnangul üldiselt suhteliselt kriitilise piiri peal.

„Ma julgeks öelda, et spetsialistide puudus on terav just väiksematel erialadel. Vahepeal oli see väga terav teedeehituses, aga nüüd on teedeehituse vastuvõtt paranenud. Keeruline oli seis ka vee ja kanalisatsiooni valdkonnas. Ventilatsioon, jahutus ja energiatõhusus on saanud rohkem tähelepanu ja veetehnika on olnud pikemat aega vaeslapse osas. Puudus tekib pigem sinnapoole,“ selgitas ta.

„Kliima ja veetehnika erialal võiks vastuvõtt olla kuni kaks korda suurem, sest ma arvan, et kui sinna nüüd näiteks 25 inimest lõpuks vastu võetakse, siis seda on ilmselgelt vähe. Üldehituse suure õppekava puhul erinevus nii suur ei ole, näiteks selle aasta vastuvõtt oli paljulubav, juba enam-vähem jätkusuutlikul tasemel.“

Küsimus on Kurnitski sõnul selles, kui populaarne ja missugune maine on ehitusel üleüldiselt.

„Võib-olla viimasel ajal on olnud ka rohkem selliseid positiivse tooniga uudiseid ehitusest. Parandatakse energiatõhusust, tegeletakse süsiniku jalajäljega, ehitatakse suuri objekte ja selline positiivne kuvand tõstab gümnaasiumilõpetajates huvi nendel erialadel õppimise vastu.“

Tehnikaülikooli jaoks on professori sõnul tavapärane väljakutse see, et väiksemad erialad on nii spetsiifilised, et tavaline gümnaasiumilõpetaja ei teagi, et sellised erialad olemas on. Seepärast üritab TalTech käia ka keskkoolides erialasid tutvustamas, et seeläbi vastuvõttu suurendada.

Ehituserialad peavad tugevdama turundustuld

Jarek Kurnitski leiab, et ehituse erialad Tallinna Tehnikaülikoolis tervikuna ei ole pälvinud ülikooli turundusosakonna piisavat tähelepanu ning see on üheks põhjuseks, miks keskkoolilõpetajad neid erialasid tihtilugu oma esimeste valikute seas ära ei märgi.

„Ehitus on küll väga tähtis asi, selles keegi ei kahtle. Ehituse lõpetanud tudengid moodustavad umbes 10 protsenti kõigist kõrgharidusega spetsialistidest, keda TalTech välja koolitab. Meie osakaal ei ole suure ülikooli peale sugugi mitte väike, aga ülikoolis vaadatakse, et meil läheb hästi ja selle tõttu erilisi turundustegevusi meile keegi ette ei näe,“ tõdes Kurnitski.

„Ka selle aasta vastuvõtukampaaniat võib kritiseerida selle pärast, et ehituse erialad ei ole olnud suures pildis nähtavad, kuna me ei ole suurt turundust teinud ja oleme natuke lootnud selle peale, et ülikool korraldab tsentraalselt erialasid, aga ülikool paraku igale poole ei jõua ja see on tegelikult ehituseriala enda väljakutse,” lisas ta.

“Meil ei ole siin kellegi abi peale loota peale ehitusettevõtete ja projekteerimisettevõtete, kes on sellest huvitatud. Oleme seni ikkagi olnud väga nähtamatud ja pigem lootnud selle peale, et ehituserialadel on tugev maine. Siia tuleb kuldmedaliga lõpetanuid igal aastal. Lõppkokkuvõttes on selge, et kui me tahame rohkem insenere koolitada, peame selliseid vastuvõtukampaaniaid suuremalt tegema.“