Seoses valitsuse plaaniga eelistada avalike hoonete ehitusel puitu uuris Ehitusleht kindlustusfirmadelt, kuidas materjalivalik hoone kindlustushinda mõjutab.

Hiljuti teatas Ühendkuningriigi üks suurimaid kindlustusfirmasid Aviva, et pärast edukat pilootprojekti kindlustavad nad edaspidi suurema innuga ärikinnisvara, mille puhul kasutatakse ehituses selliseid tooteid nagu ristlamineeritud puit (CLT) ja liimpuit. Sealsete kindlustajate skeptilisust ehituses kasutatava puidu suhtes peetakse väljaande Architects’ Journal andmetel peamiseks põhjuseks, miks betooni ei asendata puiduga. Väljaande andmetel on puidu kasutamine ehituses Ühendkuningriigi ettevõtetele toonud kuni kaheksa korda suuremad kindlustuskulud võrreldes kivist ja betoonist ehitistega.

Ehituslehega suhelnud Eesti kindlustusseltsid möönsid, et ka Eesti turul on puithoone kindlustamine kallim, aga konkreetset protsenti, kui palju on sama mahuga puithoone kindlustus kivimaja omast kallim, ükski ettevõte välja öelda ei soovinud.

ERGO ärikliendi portfelli juhi Raul Rüüsoni sõnul on puitehitiste kindlustusmakse üldjuhul võrreldes betoon- või kiviehitisega küll mõnevõrra suurem, aga lõplik kindlustusmakse suurus sõltub ikkagi eelkõige tegevusalast, milleks konkreetset hoonet kasutatakse ja selle kaitstuse tasemest.

Lisaks ehitise konstruktsioonidele võivad kindlustusmakse suurust märkimisväärselt mõjutada tegevusalast tulenevalt põlemiskoormus ja ehitises rakendatavad riskimaandamismeetmed. Sõltumata hoone tulepüsivusklassist on Rüüsoni hinnangul kõigi ehitiste puhul ülimalt tähtsad kindlustusvõtja rakendatavad ohutusmeetmed – seda nii tehnoloogiliste kui ka organisatoorsete lahenduste poolelt.

Puidu kasutamiseks üha enam võimalusi

“Puit ehitusmaterjalina ei peaks olema tänapäeval kuidagi kõrvale jäetud või alavääristatud,” sõnas Rüüson.

“Ka seadusandlus koos kehtivate standarditega annab puidu kasutamiseks tuleohutuse vaates järjest rohkem võimalusi. Muuhulgas saab tuleohutuse mõttes kasutada erinevaid turvalisi lahendusi, näiteks ristkihtpuitplaate.” Puitu ehitiste konstruktsioonielementidena ei maksa Rüüsoni hinnangul peljata, sest vastavalt ehitise tegevusalale ja rakendatavatele ohutusmeetmetele on alati võimalik sobiv lahendus leida.

If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juht Veiko Sepp kinnitas, et kindlustusseltside jaoks ei mängi olulist rolli, mis materjalist maja ehitatud on.

“Küsimusele, kas puidust saab või peaks rohkem ehitama, ei ole meil kindlustusandjana eelistust. Me kindlustame hooneid olenemata sellest, kas need on puidust või kivist, teinekord isegi klaasist, sest kodukindlustuse kaitse all on ka näiteks kasvuhooned.“

Riskid tingivad kõrgema kindlustusmakse ka tulevikus

Kui kivihoonete tulekahju puhul jäävad enamasti hoone põhikonstruktsioonid alles ning neid on võimalik hoone taastamisel uuesti kasutada, siis puithoonete puhul jäävad pahatihti alles ainult söed. Lisaks teeb ka vesi ja niiskus puithoonete konstruktsioonidele rohkem kahju.

“Puitehitiste ja kiviehitiste kindlustusmakse on ja jääb ilmselt ka tulevikus erinevaks, tulenevalt puitehitistega kaasnevast kõrgemast riskist,” selgitas Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.

“Kindlustusseltsina toetame rohelisema keskkonna poole liikumist, kuid kas selleks on puithoonete laialdasem tootmine või hoopis muude innovaatiliste ja tulekindlamate materjalide kasutuselevõtt, vajaks ilmselt täiendavaid uuringuid,” märkis Laks.