2025. aastast alates on Eestis kohustuslik ehitusloa taotluses arvutada hoone CO₂ jalajälg. Kinnisvaraarendaja Arco Vara viis A-energiaklassi uusarenduses läbi süsiniku jalajälje uuringu, mille põhjal annab ehitise kliimamõjule suurima panuse hoone kasutusaegne energia. 

Stroomi ranna ääres asuva Kodulahe kvartali Rannakalda uusarenduse andmete põhjal läbi viidud süsiniku jalajälje uuringu tulemustest selgus, et suurima kliimamõju moodustab hoone kasutusaegne energia (57%), millele järgneb ehitusmaterjalide tootmine (33%).

Uuringu metoodika töötasid välja teadlased ja eksperdid

Kliimamõju hindamiseks kasutati Eesti ehituse süsiniku jalajälje arvutusmetoodikat, mille on välja töötanud TalTechi teadlased koostöös Soome ettevõtte One Click LCA ekspertidega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Metoodika hõlmab ka Eesti ehitusmaterjalide andmebaasi, mida täiendati vastavalt Arco Vara poolt kasutatud materjalidega. Süsinikujalajälje mõõtmisel tegi kinnisvaraarendaja koostööd jätkusuutliku ja vastutustundliku äri kujundamise partneriga Sustinere.

Arco Vara juhi Miko Niinemäe sõnul aitab uusehitiste kliimamõju analüüs arendajatel ehitiste keskkonnamõju paremini mõista ja vähendada. “Teostasime analüüsi selleks, et järgmiste arenduste projekteerimise faasides arvestada võimalikke mõjusid kogu ehitise elukaare jooksul,” selgitas Niinemäe lisades, et kliimamõju uuringu läbiviimine annab arendajale võimaluse võrrelda enda toodet teiste sarnastega turul.

Kuna kliimasoojenemise pidurdamiseks kehtestas Euroopa Komisjon alates 2020. aastast ehitatavatele hoonetele A-energiaklassi nõude, siis on Arco viimastes arendustes näiteks lisanud hoonetele päikesepaneelid, kasutanud tõhusamaid soojustusmaterjale, liitunud rohelise kaugküttevõrgustikuga ja paigaldanud kõrge kvaliteediga aknaid.

A ja B energiaklassi hoonete vahel puudus keskkonnamõju erinevus

Arco Vara juhi hinnangul toovad uuringu tulemused välja kitsaskohti ehitus- ja kinnisvarasektorit keskkonnasäästlikumaks muutvates regulatsioonides. 

Möödunud aastal valminud Rannakalda A-energiaklassi hoone elutsükli süsiniku jalajälg on 31,4 ühikut ruutmeetri kohta. Uuringu teostanud ettevõte vaatles ka Tallinnas 2016. aastal valminud B-energiaklassi hoonet, mille elutsükli jalajälg oli 28,2 ühikut ruutmeetri kohta. “See võrdlus lubab järeldada, et praegusel hetkel puudub keskkonnamõju erinevus A ja B-energiaklassi hoonete vahel. Samas nõuab A-energiaklassi saavutamine arendajatelt olulisi lisainvesteeringuid, mis sektori elavdamist pigem piiravad,” ütles Niinemäe.