Kinnisvaraärimees: bürokraatia hoiab ehituskruntide hinnad endiselt kõrgena
Uus Maa Ärikinnisvara juhi Danel Talpsepa sõnul on Eestis suuresti bürokraatia tõttu nii era- kui ärikinnisvara arenduskinnistute defitsiit, mis hoiab hinnad ka languse ajal kõrgena.
Kuigi praegu on ärikinnisvara sektoris pigem vaikne, siis näiteks arenduskruntide osas on Talpsepa hinnangul selgelt defitsiit ja hinnad püsivad.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
“Tallinnas on väga keeruline ühtegi planeeringut mõistliku ajaga kooskõlastada, pigem on perioodid pikenenud,” tõdes Talpsep, kelle kogemuses on see lähivaldades on see lihtsam, kuid siiski komplitseeritud ning aja- ja ressursimahukas ettevõtmine.
“Kui ehitusloa menetluse periood peaks juriidiliselt olema 30 päeva, siis reaalsuses võtab protsess kuus kuud kuni paar aastat. Detaiplaneeringut aga vähem kui viie aastaga loota on juba väga optimistlik,” ütles ta.
Kinnisvaraärimehe arvates on mõistlik, et arendajate huvi, elukeskkonna ja ühiskonna ootuste vahel peab olema tasakaal, aga tihti on takistus lihtsalt ametnike konservatiivsus ja mugavus.
“Valdade ja linnade kehtivate üldplaneeringute järgi on vaid väga väike osa maast selline, kuhu võib ja on mõtet midagi arendada, mistõttu saavadki heas asukohas ja nähtavusega kinnistud sisuliselt otsa. See puudutab nii kodude kui ärihoonete arendamist,” märkis Talpsepp.
Ehitamiseks vajalike lubadega kinnistuid on tema hinnangul müügis vähe ning kohati tehakse tehinguid lausa utoopiliste hindadega.
“Kokkuvõttes muudab see nii kodude kui ärikinnisvara arendamise kalliks. Näiteks võib põllumaa ning vajalike lubadega arenduskrundi hinnavahe olla sajakordne, kuigi maatükk on ju sama,“ rääkis Talpsepp, kelle sõnul on kõige suurem defitsiit Tallinnas ja linnast välja viivate põhimagistraalide äärde jäävatest ärikruntidest. Eriti sellistest, kuhu saaks suuri mahte peale ehitada – näiteks 20 000-40 000 ruutmeetrist tootmis- või logistikakeskust.
“Suurema ehitusalusega hooned lähevad tihtipeale üldplaneeringuga vastuollu ning nende arendamiseks on vajalik üldplaneeringut muutev detailplaneering, mis tähendab omakorda suurt lisabürokraatiat,” ütles ta.
Eelkirjeldatud olukorrast tingituna tõusevad arenduskinnistute hinnad kinnisvaraasjatundja hinnangul aja jooksul uutesse kõrgustesse ning müüjad pigem ootavad.
“Näiteks tõusis Rae vallas suurema arendusala hind viimase kolme-nelja aastaga neljakordseks. Bürokraatia lihtsamaks ei lähe ning iga aastaga tuleb nõudeid pigem juurde,” nentis Talpsepp, kelle sõnul muudab Eestis vohav bürokraatia kalliks ning keeruliseks nii kinnisvaraarenduse kui ettevõtluse ja regionaalarengu laiemalt.
“Eestit külastanud Saksa investorid kurtsid hiljuti, et nende kodumaal on võimalik terve kvartali detailplaneering kahe aastaga ära menetleda, aga siin saab ühe hoone kerkimise üle vaielda kümme aastat,” lisas ta.