Taastuvenergia rohke kasutuselevõtuga on elektrihind muutunud aina kõikuvamaks ja sellest tulenevalt akude populaarsus kiirelt kasvamas, sest need võimaldavad paindlikult elektrit salvestada ja kasutada vastavalt hinnale. Kas koduse akupanga kasutamine on aga piisavalt ohutu, arvestades seda, et uudistes räägitakse sageli raskesti kustutatavatest elektriautode akudest?

Kodustes akupankades on enamasti kasutusel LiFePo4-tehnoloogia akud, mis on kõige turvalisemad. Akudes kasutatud keemia valikul on mindud seda teed, et lahendus võib olla pigem natuke kallim ja vähem efektiivsem, kuid kõige tähtsamaks on seatud ohutus. Järeleandmisi on tehtud pigem energiatiheduses, sest erinevalt näiteks autodest võib kodus paigal seisev aku olla ka natuke raskem ja suurem.

Mis tagab akude ohutuse?

LiFePo4-akude ohutuse tagab nende aeglane temperatuurimuutus laadimisel ja õnnetuse, vigastuse, või näiteks akuelementi sisse puurimise korral. See tagab pea olematu plahvatusohu ning selle, aku materjal ei sütti kiiresti kõrgetel temperatuuridel. See on aku enda sisemine keemiline kaitse, kuid kaitsekihte on veelgi.

BYDi, Solaxi, Goodwe ja Huawei akud on Onnineni valikus kõik turvalise liitium-raudfosfaat-tehnoloogiaga (LFP, LiFePo4), mis tagabki kõrgeima taseme ohutuse.

Koduse akupanga väga tugev väliskest on tehtud spetsiaalsest kõrge tulekindlusega metallide segust ning vastupidav väliste keskkonnamõjude suhtes nagu tolm, niiskus või füüsiline mõjutamine. Väliskesta all on enamasti galvaaniline isolatsioon, mis takistab korpuse vigastuste kandumist aku sisemusse ja aku sisekeemia soojuse eraldumist korpusesse.

Kuid lisaks kaitsekestale ning ohutule sisemisele keemiale tagab akude kasutamise ohutuse järgmise kaitsekihina põhjalik monitooring ehk aku tervise jälgimine. Tänaseks päevaks on akutehnoloogia niivõrd arenenud, et kodused akupangad ei kujuta endast tavapärase kasutuse korral mingisugust ohtu. Akude sees kasutatav tehnoloogia hoiab ära nende isesüttimise ning tugev, mitmekordne kaitsekiht tagab kaitse väliste ohtude eest. 

Akupanga võib paigutada nii sise- kui välistingimustesse

Kuna akupanga akud on välistingimuste eest väga hästi kaitstud, siis nende asukoha valimisel on võrdlemisi vabad käed. Aku võib olla siseruumides ükskõik kus, peamine, et katus on pea kohal. Tõsi, neid võib ka õues hoida, kuid madalamate välistemperatuuride juures kipuvad akupangad kehvemini töötama. Näiteks nullist allapoole langenud temperatuuriga saab akut üksnes laadida.

On aga ka selliseid akusid, mida võib muretult õue jätta, kuna taolistel seadmetel on sisseehitatud küttekehad, mille puhul tuleb arvestada asjaoluga, et õuetingimustes on akupanga energiakadu pisut suurem kui sisetingimustes.

Kui akupangad asuvad siseruumis, peab see olema ventileeritav, kuid mitte eralduvate aurude pärast, sest LiFePo4-akud ei eralda õhku midagi, vaid sellepärast, et akude ümbrust peab jahutama.

Aku ise eraldab vähe soojust, küll aga soojeneb inverter ehk vaheldi, mis võib väikese pinnaga tehnilise ruumi päris palavaks kütta. Kui keskmise koduse süsteemi võimsus on 10 kW, siis soojaeraldus on inverteril tavaliselt kuni kaks protsenti, mis tähendab, et üks korralik 200W küttekeha soojendab pidevalt ruumi.

Infot, kuidas akusid ja invertereid ruumi täpsemalt paigaldada, leiab iga tootja paigaldusjuhisest.

Talupojaloogika aitab ohutust tagada

Kui akud on paigaldatud vastavalt juhendile, siis ohutuse tagamiseks tuleb lähtuda talupojaloogikast ning hoiduda rumaluste tegemisest. Akusid ei tohiks maha pillata, kriimustada ega kuumutada. Lihtsalt seistes ja tavapärastes töötingimustes ei juhtu nendega midagi.

Internetis on videoid, kus selliseid turvalisi akusid puuritakse, kukutatakse ja uputatakse, kuid plahvatust ja kõrgel temperatuuril põlemist ei toimu. Koduseid seadmeid kaitsevad sulamis-, löögi- ja põrutuskindlad korpused ning vigastamata aku töötab kaua. Akupanga eeldatav kasutusiga on keskmiselt 10 aastat või 8000 laadimistsüklit aga see ei tähenda, et kasutatud aku 10 aasta pärast tingimata prügiks muutuks. Tavapäraselt kaotab akupank selle ajaga koguvõimsusest umbkaudu viiendiku ehk 20 protsenti. Seega on ka kümne aasta pärast 10kWh akupanga võimsusest tõenäoliselt 8kWh veel alles.

Piisav jahutus on akude laadimise puhul ülioluline

Päästeameti päästetööde osakonna eksperdi Ivar Frantsuzovi sõnul tuleks koduseid akusid alati jälgida, et laadimise ajal oleks tagatud piisav jahutus. Lisaks ei tohi aku olla mehaaniliselt vigastatud ega niiske.

“Põhipõhjus akupankade süttimisel näib olevat see, et laadimisprotsessil ei jää jahtumisvõimalust,” ütles Frantsuzov.

Ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tehnikaosakonna elektriseadmete peaspetsialisti Taavi Lentso kinnitusel vajavad liitiumakud ohutuks toimimiseks hästi ventileeritud ja stabiilse temperatuuriga ruumi, seega tuleb akuruumis kindlasti vältida väga madalaid ja kõrgeid temperatuure.

“Seda mõtet edasi arendades oleks liitiumakude hoidmiseks sobivaim ja ohutuim ruum näiteks kivist, betoonist või metallist maa-alune kelder, mis asub eluruumidest eemal. Kui aga akud eluruumidesse paigaldada, siis on väga oluline järgida tootja juhiseid,” märkis Lentso. “Lisaks soovitame ohutuse huvides paigaldada akuruumi täiendavad suitsu- ja temperatuuriandurid.”