Viimase kahekümne aastaga on Tallinna linnapilt jõudsalt muutunud ning samamoodi on muutunud ka korterite hind ja keskmise palga suhe erinevate linnaosade vaates. Korterite kättesaadavus on jäänud aga enamvähem samale tasemele.

“Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on Tallinnas keskmise 40-ruutmeetrise korteri kättesaadavus jäänud sisuliselt samaks – nii toona kui ka täna tuleb sellises suuruses eluaseme eest pealinnas välja käia ligi kuue aasta ja üheksa kuu keskmise netopalga suurune summa,” ütles Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

“Samal ajal 50-ruutmeetrise korteri ostuks läheb täna umbes kaheksa netopalka rohkem tarvis kui 2004. aastal,” ütles Rebane.

Ta nentis, et kaks kümnendit tagasi oli vaieldamatult Eesti kõige hinnalisem piirkond Tallinna vanalinn ning on seda ka täna, kuid mitte enam ülekaalukalt. Kui 2004. aastal oli vaja vanalinna 50-ruutmeetrise korteri ostuks 20 aasta keskmist Eesti netopalka, siis nüüd saab vanalinnas korteri kätte 11 keskmise netoaastapalga eest.

“Kahjuks on vanalinn viimastel aastatel saanud külge mõneti kummituslinna kuvandi. Praegu on vanalinna korteritel isegi ülepakkumine – teatud korterid seisavad väga kaua ja inimeste huvi sinna kolimise vastu on väike,” selgitas Rebane.

Põhjused on tema sõnul olmelised – kuna sealseid maju pole ehitatud tänapäevaste lahendustega, siis kommunaalkulud on kallid ning lisaks käivad vanalinnas elamisega kaasas teatud ebamugavused nagu näiteks keeruline ligipääsetavus.

Rebane märkis, et koroonaaeg andis vanalinnale suure löögi, mille järgselt ei kipu enam sealsed ärid püsima jääma. “Usun, et kokkuvõttes jääb vanalinn ikkagi vanalinnaks – Eesti kalleimaks ja ikkagi üsna arvestatava osa elanike jaoks kõige ihaldusväärsemaks elamupiirkonnaks,” märkis ta.

Pealinnas linnaosade perspektiivist on tuhast tõusnud Põhja-Tallinn, kus on hoolimata senistest arengutest Rebase hinnangul veel kasvupotentsiaali. Sellele viitavad näiteks Bekkeri sadama ümber toimuv, Krulli kvartalisse kerkiv Wise’i kontor, Volta piirkonna areng ja Kalaranna juurdeehitus.

Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika alusel kulus 2004. aastal Põhja-Tallinnasse 50-ruutmeetrise korteri ostuks keskmiselt 6 aasta ja 4 kuu netopalk, kuid praegu kulub samas suuruses korteri soetamiseks 9 aasta ja 5 kuu netopalk. 

Rebane tõdes, et viimasel kahel aastal on muutunud kinnisvara inimestele suhteliselt kättesaadavamaks, sest korterite hinnad praktiliselt kerkinud ei ole, aga samas on tõusnud palgad.

“Isegi kui lähiperspektiivis euribor langeb, siis hinnad sellegipoolest oluliselt ei kerki. Seejuures on porpotsionaalselt kodulaenu võtmine endiselt kulukas,” lisas Rebane. “Lähiaastate perspektiivis võimaldab Euribori langus ja palgakasv osta rohkem ruutmeetreid kui täna. Usun, et kinnisvara hinnakasvu ja keskmise palga arengu vaatest oleme 20 aasta pärast taas samas olukorras.”