Ärikinnisvara maakleri Ruth Andreseni sõnul on sel aastal omanikud pidanud hindu korrigeerima ja lepingutingimuste osas paindlikumaks muutuma, kuid uute ja kvaliteetsete pindade osas püsib defitsiit.

Kuigi kohati võib näiteks Tallinnas ringi liikudes tekkida küsimus, et kellele on vaja kõiki rajatavaid uusi büroohooneid, siis Andreseni sõnul on need vajalikud ennekõike edukate ja suuremate ettevõtete või asutuste tarvis.

“Kui täna soovib keegi 2000-3000 ruutmeetrit äripinda, siis valik ei ole liiga suur,” leidis Andresen. “Loomulikult sellise mahu juures tehakse otsuseid pikemalt ette, aga ka sellise paariaastase ajaraami sees leiab vaid käputäie sobivaid valikuid. Sellise mahuga ettevõtted otsivad peamiselt uusi hooneid kesklinnas või selle ümbruses, vajalik on kogu taristu ja logistika olemasolu. Äärelinna sellise mahuga büroopinda üldjuhul ei otsita.”

Ülepakkumises on valdavalt 5-15 aastat tagasi valminud hoonetes paiknevad suured büroopinnad. Lepingud on läbi saanud ja uusi kliente nendesse ruumidesse samas mahus on keeruline leida. “Hetkel leiab turult väga ilusaid ja häid pakkumisi väga mõistlike tingimustega. Kahjuks otsivad suuremad ettevõtted pindu alates 500 ruutmeetrit, kus võiks töötada umbkaudu 50 inimest ja nemad soovivad ikkagi uut keskkonda,” tõdes Andresen.

Need üürileandjad, kes on lepingute pikendamiste olnud paindlikud või lihtsalt üürnikele vastu tulnud, on Andreseni hinnangul hetkel eduseisus. “Palju on tuldud vastu osalise ruumide tagastuse ja üürihinnaga,” rääkis ta. “Eesti on väike ja üürnikud on üsna teadlikud, milline on ühe või teise üürileandja käekiri ja sellest võib nii täna kui ka tulevikus oleneda mõne tulevase kinnisvaraobjekti edu.”

Üürileandjad peavad kohendama nii ruume kui hindu

Andreseni hinnangul peaksid üürileandjad oma vanad hooned kaasajastama, ent neil oleks lootust sinna üürnikke leida, ent üürihind peaks jääma alla 10 euro ruutmeetri kohta ja kõrvalkulud peaksid olema samuti mõistikud. Lisaks tuleb ruumid kohandada pigem väikeste ettevõtete nõudmisi silmas pidades.

“Isegi täna, kui majandus on langustrendis ja pakkumises on palju bürooruume, siis veidi süvenedes leiame, et väikseid ruume liiga palju pakkumises pole,” kõneles Andersen. “Eestlased on ettevõtlikud ja uusi tegijaid tuleb kogu aeg peale ning ka need ettevõtted, kes enne olid suuremates ruumides, vajavad väiksemaid ruume.”

“Mis puudutab stock office‘id, siis mulle tundub, et siin on korralik selginemise hetk,” lausus Andersen. “Need üürileandjad, kellel on konkurentsivõimeline üürihind, nende üürnikud püsivad, kuid need ladu/büroo tüüpi ettevõtted, kes on ülehinnatud ruumides, otsivad oma eelarveid üle vaadates soodsamaid lahendusi.” Tema sõnul võib sarnase kvaliteediga pakkumiste vahe olla lausa 50 protsenti, eriti kui laiendada otsingut suureringtee piiridesse.

Viimastel aastatel on seda tüüpi äripindu rohkelt toodetud ja lisaks üürihinnale on nende sagedaseks puuduseks ka parkimine. “Sageli vajavad seda tüüpi äriruume ettevõtted, kellel on nõndanimetatud hooldusmeeskond ja kui need kõik korraga tööle tulevad, on vajadus 20-30 parkimiskoha järgi,” kirjeldas Andersen. “Võimalik, et mõned aastat tagasi püüti seda olukorda ignoreerida aga kuna see on igapäevane mure, siis kogemuste järgi enam sarnaseid ruume ei üürita.”

Uuel aastal suureneb nõudlus väikeste äripindade järele

Andreseni hinnangul saab 2024. aasta ärikinnisvara valdkonnas tõenäoliselt olema üsna sarnane käesolevaga: keegi rutakaid otsuseid ei tee, paljud üürileandjad on arvestanud sellega, et uue üürniku leidmisele kulub pikem aega ja seal juures motiveeritakse ka maaklereid mitme kuu vahendustasudega.

Anderseni sõnul on suur nõudlus on 20-40 ruutmeetri suuruste büroopindade järgi ja eriti hea kui nendes ruumides on ka vesi ja kanalisatsioon, sest siis saavad neid ruume üürida ka ilu või terviseteenuseid pakkuvad ettevõtted.