Liigu sisu juurde

Kino maastikuarhitekt Karin Bachmann leiab, et sahtlisse jäänud projekt pole raisku läinud, sest mõtteid saab taaskasutada

Maastikuarhitekt Karin Bachmann.Foto: SILLE ANNUK / POSTIMEES / Scanpix

Möödunud aasta arhitektuuripreemiate jagamisel kolme tööga auhinnatute hulka jõudnud Kino Maastikuarhitektide juhatuse liige Karin Bachmann meenutas, et esimestel tööaastatel tehti palju töid sahtlisse, sest oli masuaeg.

Kino Maastikuarhitektides töötav Bachmann nentis Ehituslehe küsimustele vastates, et ka sahtlisse jäänud tööd pole raisku läinud, sest nende ideid saab mujal kasutada. Ja mõnel juhul isegi samas asukohas. Nii juhtus Tartu kesklinna aadressile Vanemuise 1 kavandatud mänguväljakuga, mis oli küll väga põhjaliku lahendusega, kuid juba projekti lõppfaasis oli selge, et tegelikult jääb see ehitamata, sest samasse asukohta oli hakatud ette valmistama Tartu südalinna kultuurikeskuse (Süku) tulekut. “Nüüd on meil õnn endal Süku väliruumi projekteerida ning saame sellest sahtliprojektist parimaid lahendusi ikkagi kasutada,” rõõmustas ta.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

1. Kuidas teie tööpäev välja näeb? On seal mõni kindel rutiin, mis päevast päeva kordub?

Tööpäeva ülesehitus sõltub, kas oleme oma põhikontoris Tartus, mõnd objekti kohapeal vaatamas või Tallinnas kohtumistel ja Kunstiakadeemias loenguid andmas. Kaks meie töötajat elavad Tallinnas ja käivad Tartus korra nädalas, kaks elavad Portugalis ja seetõttu on suurem osa firma suhtlusest üle veebi. Ühine rutiin on pigem mitte igapäevane, vaid kellegi sünnipäeva või auhinna puhul üheskoos tähistamine. 

2. Mis kell alustate, mis ajal lõpetate?

Tööpäeva alustatakse individuaalselt, kes kuidas. Vahel on vajadus olla kodukontoris, kindlat kellaaega ei ole ja tunde „täis istuma“ ei pea. Töö peab tehtud olema. Enam-vähem kella 9 ja 10 vahel jõutakse kontorisse, veebikoosolekuid on teinekord muidugi juba ka varem. Tööpäev lõpeb siis, kui töö otsa saab selleks päevaks ehk et tavaliselt kella 17-18 paiku. Aga näiteks võistluste tegemise ajal on tööpäevad tiksunud ka öösse, eriti varasematel aastatel. Püüame seda siiski mitte teha, sest üks magamata öö pidi võrduma peapõrutusega ja päid läheb ju iga päev tarvis. 

Kino maastikuarhitektid: Mirko Traks, Kristjan Talistu, Karin Bachmann ja Juhan Teppart.Foto: Albert Kerstna

3. Kui palju ajast läheb klientidega suhtlemisele?

Kui töö on protsessis, siis suurte objektide puhul on sageli kokku lepitud koosolekud kindla aja tagant. Projekti osapooltega näiteks igal nädalal, kliendi ehk tellijaga siis vastavalt vajadusele. Me eelistame ise tellijaga pigem tihedat ja võimalikult vahetut suhtlust, et varakult arusaamatusi ja möödarääkimisi vältida ning aru saada, mida inimene ootab. Oleme tähele pannud, et projektid, kus tellija ja tegija vahel tekib inimlik vaba suhtlus, mitte käskija ja täideviija suhe, on tulemustes palju edukamad: kõik naudivad protsessi rohkem, saab ka nalja, mis on väga oluline, ning lõpptulemusega on kõik osapooled hoopis rohkem rahul. 

4. Millise töö sooviksite oma valminud projektide portfooliost esile tuua ja miks?

Iga töö on mingis valdkonnas esiletoomist väärt. Kui võtta teemade kaupa, siis kaks meile kõige südamelähedasemat on elurikkus ja materjaliringlus. Näiteks Tartus Roosi tänav, Tallinnas Uus-Veerenni park. Samas Tartu Linnaujula – seal sai kasutada originaallahendusi, ronimisredeleid, mis oma abstraktsusega võimaldavad lapsel endal mängu välja mõelda, mitte ei sunni fantaasiat raamidesse ette valmis mõeldud mängudega, nagu laev, auto või karu. Põnevamatest projektidest võib veel mainida Fahle ja ARTER kvartali välialasid, Tallinnas Loodusmaja välialasid ning kindlasti ka hetkel töös olevad Süku välialasid. 

Roosi tänav Tartus.Foto: Mana Kaasik
Roosi tänav.Foto: Mana Kaasik
Uus-Veerenni park.Foto: Juhan Teppart
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia võitnud Uus-Veerenni park, kus kasutati varasemast tööstusalast sinna jäänud materjale.Foto: Juhan Teppart
Tartu Linnaujula, mille tartlased hääletasid konkursi “Tartu aasta tegu 2022” võitjaks.Foto: Mana Kaasik
Emajõe äärde loodud Tartu Linnaujula.Foto: Mana Kaasik
Fahle Galeriitänav.Foto: Juhan Teppart
Fahle Galeriitänav.Foto: Juhan Teppart

5. Millisest projektist on teil kõige rohkem kahju, et see on ehitamata jäänud, ja mis selle projekti erakordseks muutis? Miks see ehitamata jäi?

Esimestel aastatel tegime väga palju sahtlisse. Oli masuaeg ja me imestasime, et kes meilt üldse tellida oskab, pole ju midagi ette näidata. Aga ju siis mõtted kandsid. Tänaseks, pikas perspektiivis on meil olnud õnne ja väga palju olulisi asju ei olegi sahtlisse jäänud. Tartu kesklinna Vanemuise 1 kavandatud mänguväljak oli väga põhjaliku lahendusega, kuid juba projekti lõppfaasis sai selgeks, et seda välja ei ehitata, sest Süku tulekut hakati juba ette valmistama. Nüüd on meil õnn endal Süku väliruumi projekteerida ning saame sellest sahtliprojektist parimaid lahendusi ikkagi kasutada. 

6. On see maastikuarhitektitöö loomulik osa, et mõni projekt ei realiseeru? Kui suur protsent töödest “sahtlisse” jääb?

Ehitamata jäämine on ilmselt ehitusvaldkonnas üsna tavaline ja eks ka muudel erialadel osad asjad saavad teoks, osad mitte. Protsessid on kohati pikad ja etapilised. Mõned tööd vananevad moraalselt, mõndasid tuleb aja möödudes või äriplaani muutudes uue lähteülesande järgi ümber projekteerida. Samas ei lähe need projektid kunagi raisku, sest mõtteid saab taaskasutada, edasi arendada, muundada, kohandada. Protsenti ei oska öelda, aga kogu meie tegevusaastate jooksul on neid olnud ikkagi alla kümne. 

7. Kui palju konkurssidel osalete?

Osaleme vaid nendel, mis sügavat huvi pakuvad ehk valikuliselt. Üpris mitmetel arhitektuurivõistlustel arhitektidega ühismeeskonnas ja muidugi ka põnevatel väliruumikonkurssidel. Hetkel valmistame ette osalemist ühel võistlusel Riias ja üks Eesti konkurss on tulemuste ootel. Püüame ikka osaleda, sest võistlus annab võimaluse asju veidi teisiti läbi mõelda ja vahel ka uusi lähenemisi katsetada. 

8. Kas teie suhtumine konkurssidel osalemisesse on aja jooksul muutunud?

Oleme väike firma ja üldjuhul pole olnud jõudlust töö kõrvalt konkursse teha. Aga viimasel paaril aastal oleme püüdnud seda trendi muuta. Oleme neisse kogu aeg positiivselt suhtunud. Võistlus on hea moodus saada häid lahendusi.

9. Millist konkursitööd oma loomingust esile tõstaksite?

Viimasena muidugi Süku rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võit koostöös 3+1 arhitektidega. 

10. Kas teil on mõni konkursitöö, mille puhul on kahju, et see edasise projekteerimise/ehitamise käigus muutus palju ja hea idee ei realiseerunud?

Ei tulegi praegu ühtegi meelde. Alati on võimalus kaasa rääkida ja kui osata enda mõtteid põhjendada ja selgitada, siis enamasti ei ole tarvis põhilahenduses järele anda. Algne idee ei tohi olla kunagi nii jäik ja ühekülgne, et juba väikesed muudatused põhilise mõtte ära kaotavad. Püüame paindlikkust, sest sellisel juhul hakkab ruum hiljem ka kasutajaga paremini resoneeruma ja tema käes kohanduma. 

11. Kas suurte projektide/konkursside lõpetamiseks olete pidanud tegema ka mitmepäevaseid töömaratone?

Oleme ikka teinud. Algusaastatel oli see peaaegu et norm. Viimastel aastatel järjest harvem, sest oskame aega paremini planeerida. Ja enese üleliia kurnamine ei ole tegelikult hea. Lisaks on kõigil perekonnad, kellega tuleb arvestada ja seega oleme õppinud toimetama nii, et ei peaks maratone tegema. Aga eks vahepeal ikka juhtub. 

12. Milline on teie kõige kauem valminud objekt?

ERM-i välialasid projekteerisime üsna kaua – mitu korda tuli ümber ja odavamaks projekteerida. Mõned projektid on vahepeal natuke seisnud ja siis on nad uuesti lauale toodud. Hetkel on töös ARTER kvartal, mida oleme projekteerinud juba 2018. aastast alates ja selle aja jooksul käinud läbi kinnisvarakriisi ja mitmeid trendide muutusi.  

13. Kas mõni projekt on nii kaua valminud, et valmides tundub juba täitsa ajast ja arust?

Oluline on teha projekt nii-öelda ajatu, sest ka lahendus peab ju kestma vahel aastakümneid, ei tohi paari aastaga muutuda kasutuskõlbamtuks, ideeliselt. Et isegi kui projekt peab vahepeal seisma kuskil, siis ka mõne aasta pärast oleks temas värskus, mõtted arusaadavad ja ruum kohanduks misiganes kasutajaga. Universaalselt kõigile meeldivat väliruumi ei ole võimalik muidugi teha, kuid on võimalik luua ruum, mis muutub koos kasutajaga; kus võimalused ei ole lukku pandud, vaid jäetud palju võimaldavusi ja valikuid, nii et igaüks leiab oma koha.

Aga üldiselt vananevad kõige kiiremini projektid, mille tellija järgib mõnd spetsiifilist trendi. Me küll püüame siis ise üldistada, aga kohati see ei õnnestu ja siis tundub mõni osa projektist juba paari aasta pärast natuke kohmakas.

14. Mis on maastikuarhitekti töö ebameeldivaim osa?

Vahel tuleb ette, et peab väliruumi üle arutlema inimestega, kellega on elust kardinaalselt teine arusaam. Enamasti puudutab see neid, kes arvutavad loodust sarnaseks ressursiks kõige muu materiaalsega, jättes looduse iseväärtuse tähelepanuta. Või kes hindavad puude-rohttaimede-lindude-putukate rolli vaid antropotsentristlikust vaatepunktist ehk et kuidas see inimesele meeldib. Meie esteetilised tõekspidamised ja elurikkus ei ole enamasti üldse sünkroonis ning meile eriti ilusana tunduv lopsakas õis ei pruugi tolmeldajale midagi pakkuda. Ehk siis tuleb maastikku, väliruumi vaadelda terviklikuna, mitte ainult nii, et see kellelegi kitsalt meeldiks. 

Varasemalt oli ka palju maastikuarhitekti vajalikkuse põhjendamist. Täna me sellega enam üldiselt tegelema ei pea. 

15. Mis on maastikuarhitekti töö juures kõige meeldivam?

Kõik muu ongi huvitav. Ja ega tegelikult on ka eelpool nimetatud vaidlused huvitavad. Iga sellise korraga õpid teist poolt paremini tundma ja järgmisel korral oskad juba paremini ühiseid puutepunkte üles leida. 

Viimase aja kõige meeldivam kogu meie firmale on see, et saime valmis oma raamatu „Vältimatu väliruum / Indispensable outdoor space“. Raamat pälvis ka eelmisel aastal Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia. Koostasime teda mitu aastat. Selles on meie mõtted, mis on tulnud praktikast ja kogemustest: räägime, milline on hea väliruum, kuidas seda teha ja ära tunda ning mida võiks inimene avalikus väliruumis tähele panna ning ka osata nõuda. Raamatus on palju häid pilte ja artikleid teistelt: arhitektidelt, semiootikutelt, isegi suhtekorraldajalt. Soovitame lugeda, sealt saab väliruumi tekkepõhjuste ja toimimise kohta palju teada.

Kino koostatud raamat “Vältimatu väliruum”.Foto: Madis Palm

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.