Eesti, Läti ja Soome maastikuehitajate Erasmus+ kutsehariduse ühisprojekt LANECO2 aitab kasutusele võtta kaasaegseid digitehnoloogiaid, mis muudavad kõrghaljastuse istutamise ja hoolduse efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks.

Projekti vedaja on Eesti koolitusfirma Yebisu Eesti, kes teeb koostööd Eesti, Läti ja Soome maastikuehitajate liitudega.

Linnapuude digitööriistade projekt on loogiline areng maastikuehitajate teadmiste ja oskuste vastavusse viimisel uute lahendustega linnade rohealade rajamisel. Kui eelmise aasta ühisprojektis rajati Valka looduspõhine sademeveelahendus, siis praegune keskendub linnapuudele.

Kõrghaljastuse säilitamine ja laiendamine on oluline osa jätkusuutlike ja elamiskõlblike linnade loomisel nii praeguste kui tulevaste põlvkondade jaoks.

Puude võrad mängivad linnaruumis väga olulist rolli, pakkudes mitmeid keskkondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid. Puud puhastavad õhku, toodavad hapnikku, leevendavad kuumalaineid ja aitavad hallata sademevett. Puud muudavad linnad kaunimaks, loovad rohelisi oaase jalutamiseks ja kohtumispaikadeks, mis pakuvad varju kuuma eest ja parandavad meie vaimset tervist. Kinnisvara, mille ümbruses on kõrghaljastus, on kindlasti hinnalisem. 

Märtsikuus Tallinnas uues Kadrioru oranžeriis toimunud esimesel projektikohtumisel tutvustas professor Andrew Hirons Ühendkuningriigi Myerscough Kolledžist puude digimaailma, selgitades erinevaid võimalusi andmete kogumiseks ja kasutamiseks. Oma teadustöös kasutab ta Hollandi firma Soilmania mullaandureid, mida kasutatakse ka projektis andmete kogumiseks ja töötlemiseks. 

Tervete linnapuude säilitamiseks on oluline mõista pinnase omadusi ja luua optimaalsed kasvutingimused enne istutamist ja istutusjärgsel hooldamisel vähemalt kahe aasta jooksul.

Pinnase puhul tasub jälgida:

• Tekstuuri (liiva, savi või mulla osakaal), sest see mõjutab vee säilitamist ja õhuvahetust.

• Happelisust (pH soovitatavalt 6,0-6,5), mis mõjutab toitainete kättesaadavust.

Orgaaniline aine toimib toitainete ja vee reservuaarina, aga linnakeskkonnas esineb seda tavaliselt vähem kui metsades, kuna puulehti korjatakse sageli ära, mitte ei lasta kõduneda. See vähendab toitainete kättesaadavust.

Soilmania digiandurite paigaldamise, andmekogumise ja kasutamise projektikoolituse teevad detsembris Riias läbi kokku 12 inimest Eestist, Soomest ja Lätist: igast riigist osaleb kolm maastikuehitajat töömaailmast ja üks maastikuehituse suurte puude kutseõpetaja. 

Lisaks praktilistele oskustele avab koolitus ka laiema tausta puude tähtsusest kliimamuutuste mõju leevendamisel linnades. Läbi proovitud ja viimistletud koolitusprogramm “Digitaalsete tööriistade kasutamine linnapuude hooldamisel” on edaspidi kasutusel maastikuehitajate ja kutseõppurite väljaõppel kõigis kolmes riigis.