Liigu sisu juurde

Maru Ehituse juht Margo Dengo: ehitussektori suurimaks takistuseks on heade inseneride põud

Maru Ehituse juht Margo Dengo.Foto: Rain Nirgi

Ülikoolipõlves kinnisvarahalduse ehitusala vastu vahetanud Margo Dengo on enda sõnul pühendunud ehitusvaldkonna fänn ja seepärast ei häiri teda asjaolu, et suure ehitusfirma juhina võtab töö tihti suurema osa ärkvel oleku ajast, sest töö on põnev ja iga järgnev päev täis uusi väljakutseid. Valdkonna tulevikku vaadates paneb teda muretsema inseneride ja välisinvesteeringute nappus.

Milline oli teie esimene töökoht?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Mu esimene teenistus on mulle meelde jäänud küll. Mul isa töötas ka ehituse valdkonnas: kunagises EKE EMV-s ja hiljem Eesti Ehituses. See oli 1990. aastate esimene pool ja ma võisin olla umbes 12. Ma olen sündinud-kasvanud Mustamäel ja mu kooli lähedal oli Sõpruse Telia maja (tollal siis ilmselt Eesti Telekom). Seal oli isal mingi töö ja ta palus mind lammutustöödele appi. Teenisin 25 krooni.

Milline oli esimene töökoht praeguses valdkonnas?

Ma püüdsin alguses rebel olla ja mitte isa jälgedes käia. Läksin ülikooli õppima kinnisvara haldamist ja mõtlesin, et ma ikka päris ehitust ei lähe õppima. Tol hetkel oli see kinnisvara haldamine ehitusteaduskonna all, niisiis olid tegelikult meil hästi paljud alusained ehitusprojekteerijatega ühised.

Proovisin kinnisvara vallas töötada natukene, aga kiiresti siin aru, et see ikka ei ole see ja siis läksin magistrisse ehitust peale tegema.

Juba ülikooli õpingute kõrvalt läksin 2003. aastal Tehnilise Järelevalve Ametisse ehitusohutuse spetsialistiks ja alates sellest ajast olen pühendunud ehitusvaldkonna fänn.

Kinnisvarahaldus ei pakkunud pinget?

Ma arvan, et see on minus kui indiviidis kinni. Mul olid juba põhikoolis lemmikained kehalise kasvatuse järel matemaatika ja füüsika. Need on mulle meeldinud ja ilmselt ka lihtsalt välja tulnud.

Seega, inseneeria sümpatiseeris väga juba tollal ja teeb seda siiani.

Marusse sattusin oma tollase juhendaja Kalju Looritsa nii-öelda reklaami peale. Ta jättis Marust hästi ägeda mulje ja võtsingi endale eesmärgiks Marusse tööle saada.

Margo Dengo enda sõnul ehitusfirmade juhtide seas haruldane nähtus, olles vastupidiselt enamikele teistele juhtidele ehitusprojekteerija taustaga. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Milline oli teie teekond juhi kohani?

Mulle tundub, et minu teekond ehitusettevõtte juhiks on veidi teistsugune, kui teistel valdkonna juhtidel.

Enamus Eesti ehitusettevõtete juhte on endised ehituse projektijuhid, aga mina olen projekteerimise poole pealt. Ma olen projekteerimise projektijuhina palju oma elus töötanud enne nii-öelda puhtalt juhiks hakkamist.

Vaadates oma tööelule tagasi, siis kuidagi olen sattunud juhi rollidesse. Ka oma esimestel töökohtadel, sealhulgas Tehnilise Järelevalve Ametis pakuti peale umbes poolteist aastat ehitusohutuse osakonna juhi rolli, mille ka vastu võtsin.

Kui pikk on teie tavapärane tööpäev ja milliste rollide vahel see jaguneb?

Juhi töös seda standardpikkusega tööpäeva ei olegi. Iga päev on erinev ja mingitel ajaperioodidel tuleb tegeleda väga erinevate teemadega.

Laual on tavapärased juhi teemad – personal, finantsid, turundus ja müük ning loomulikult strateegilised küsimused. Meie suurusega ettevõttes ongi nii, et juhina tegelen palju ka müügiga ja müügilepingud allkirjastan mina. Seega, hiljemalt selles faasis kukuvad need läbirääkimised kliendiga minu lauale.

Kliendisuhtlus on meil jagatud erinevate inimeste vahel sõltuvalt sellest, millise projektiga tegu on ning mõne müügi puhul hoian kliendikontakti ise päris algusest kuni lepingu sõlmimiseni. Meil on hetkel üks suur müük lõpusirgel, millega ma olen tegelenud tänaseks poolteist aastat.

Milline on olnud teie pikim tööpäev?

Rekordtööpäev jääb mul 12-13 aasta tagusesse aega, kui tegelesin eelarvestamisega, siis oli tööpäev hommikul kella viiest õhtul kella kaheksani ilma lõunata.

Sellist tööpäeva pole vist kuigi suur soov uuesti korrata?

Ei, otseselt ei ole, aga juba äriseadustik ütleb, et juhatuse liige on 24/7 tööl. Oleneb sellest, kuidas inimene oma töösse suhtub. Mina olen see inimene, et kui ma kontorist välja astun, siis mul need töömõtted peast ei kao. Mulle meeldib hommikuti sportida ja kui ma olen kella kuue ajal jooksuringil, siis mõtlen valdavalt ikka mingeid töömõtteid ja pean plaane. Juhi amet ongi mõelda ja plaanida.

“See, et ma istun siin kontoris laua taga, ei tähenda, et ma ainult sel hetkel tööl olen.”

Margo Dengo

Sporti tehes on hea see, et saad oma mõtetega üksi olla, keegi ei sega. See aitab asju eemalt näha ja struktureerida. Ja kokkuvõttes seepärast ei saagi öelda, et kust see tööpäev algab ja kus lõpeb. See, et ma istun siin kontoris laua taga, ei tähenda, et ma ainult sel hetkel tööl olen.

Kui suure osa teie tööst moodustab klientidega suhtlemine?

See on erinevates faasides kõikuv, aga eelmise aasta detsembris ja selle aasta jaanuaris sattus meil hästi palju asju kokku ning sõlmisime kokku viis lepingut. Siis läks küll 110 protsenti ajast müügi peale.

Vahelduseks on aga jälle teised hetked, kus meeskonnad on hõivatud ja me väga ei tahagi seda uut objekti saada, siis on suhtlemist klientidega kindlasti vähem, vahest paarkümmend protsenti ajast.

Milline on olnud teie senine suurim ehitusprojekt?

Meie portfellis on Enefiti õlitehas, mida oleme pea kolm aastat teinud. Ma arvan, see on ajaliselt üks pikimaid ja kindlasti ka insenertehniliselt üks huvitavamaid ja keerukamaid objekte. Seal on meie tehtud nii retordi- kui turbiinihoone.

Nende hoonete puhul ma algfaasis paar esimest kuud jooksin projekteerimist ise käima. Oli selline “tagasi juurte juurde”- hetk.

Enefiti projekt on sada protsenti meie töö. Maru oma jõududega tegime terase- ja betoonitööd, kogu projekteerimise ja loomulikult üldehitusliku osa peatöövõtu.

emefit
Margo Dengo sõnul on tema senise karjääri üks pikimaid ja insenertehniliselt keerukamaid objekte Enefiti õlitehase ehitus, mis on kestnud juba kolm aastat. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kui edukalt see projekt läinud on?

Kui mõelda seda, mis ajaperioodi see projekt on jäänud, siis on seal ootamatusi olnud rohkem kui küll. Leping sai sõlmitud 2021. aasta alguses. Sellele järgnes kohe kiire hinnatõus, Ukraina sõda ja sellest tulenev veel järsum hinnatõus. Ei saa öelda, et on läinud nii, nagu plaanitud, kuid suures pildis võime rahule jääda. Keegi sellist majanduskeskkonda ette ei näinud. Tänaseks on objektid lõpusirgel ja anname neid otsast tellijale üle.

Mida te juhina suurimaks kordaminekuks peate?

Oma suurimaks tööalaseks õnnestumiseks pean ma suurepärase tiimi loomist, hoidmist ja täiendamist. Ükskõik millistest tehnilistest abivahenditest me ei räägi, siis päeva lõpuks on ikkagi inimene see, kes peab selle asja tööle panema.

Talendid tuleb üles leida, suuta neid motiveerida ja ühtse meeskonnana tööle saada. See on asi, mis väärib esile toomist ja see on ka see, mis tulemuse toob. Juht üksinda ei suuda midagi teha. Ikka tiim on see, kes teeb.

Milline on teie hinnangul ehitussektori tulevik lähiaastatel?

Ma olen seda korduvalt ka varem öelnud, et ehitussektori suurimaks takistuseks on juba täna heade inseneride põud ja see aina süveneb. Iseenesest töökäsi Eestis on, aga valedel erialadel. Küllap see inseneeria on piisavalt raske valdkond, mida õppida.

Kui otsid mitte-ehitusvaldkonna inimest tööle, siis on soovijaid kümnetes. Aga kui sul on vaja ehituse objektijuhti, projektijuhti või projekteerijaid, siis neid konkursiga otsida on suhteliselt lootusetu. Tulemus on null. Pigem tuleb selles valdkonnas värvata sihtotsinguga.

Et teete konkreetsele inimesele telefonikõne?

Jah, põhimõtteliselt nii ta käib.

Kas oleks mõeldav inseneride põua leevendamine välistööjõuga?

Ma arvan, et see oleks tehtav, kui oleks olemas vastav tahe. Kindlasti on ehitus lokaalsem äri, kui näiteks IT-s koodi kirjutamine. Kuigi meil on Euroopa Liit ja kaupade-teenuste vaba liikumine, siis ehitusnõuded on riigiti mõnevõrra erinevad. Meie oleme küll Soomest palju norme üle võtnud, aga tegutsedes Soomes on näha, kui erinevalt võib samu nõudeid tõlgendada. See, et oled hea insener Soomes, ei tähenda, et sa oled hea insener Eestis ja vastupidi.

“See, et oled hea insener Soomes, ei tähenda, et sa oled hea insener Eestis ja vastupidi.”

Margo Dengo

Samuti on oluline keelenõue. Ehitus on lokaalne äri, st enamus tellijaid on eestikeelsed ja dokumendid tuleb vormistada eesti keeles.

Aga teiselt poolt — füüsika on füüsika. Tala paindemomenti ja välisseina soojapidavust arvutad ikka samamoodi. Need rahvuslikud eripärad ja keel on õpitavad, kui tahe on olemas. Seega, kindlasti on võimalik ka välise tööjõuga inseneride põuda leevendada.

Kuidas seda probleemi siis leevendada?

Alustada tuleks oma riigisiseselt inseneeriavaldkonna populariseerimisega juba põhikoolist. Põhikooli lõpus, astudes gümnaasiumi, tehakse esimene valik ja oleks väga rõõmustav, kui need valikud oleks rohkem tehnikavaldkondade suunas.

Mis võiks olla põhjuseks, et ehitusinseneri amet praegu noortele kuigi ligitõmbav ei tundu?

Olen sellele palju mõelnud. Võib-olla on asi selles, et seda valdkonda ja tööd peetakse raskeks, sealhulgas selliseks, mida on raske õppida? Selge on see, et on teatavad eripärad, millega tuleb arvestada seda elukutset valides. Üks asi on see, et tegemist on projektipõhise äriga, mis tähendab, et stabiilset kaheksast viieni rutiini ei ole. Samas on igal valdkonnal omad eripärad.

Eesti ehitusturu teine omapära on see, et turg on väga killustunud ja konkurents kõva ning läheme ise tellija survega kaasa ja ajame graafikud väga kiireks. Siis tekivad paratamatult hetked, kus töökoormus läheb liiga suureks. Aga kui projekt läbi saab, siis esineb ka pikemad puhkeperioode.

Praegu on väga levinud kaugtöö, aga näiteks objektijuhi ameti puhul on see eripära, et seda ei saa kaugtööna kuigi edukalt teha. Tellijate poolt on see mõnikord lausa hankes või lepingus ette kirjutatud, et objektijuht peab tööajal platsil olema.

” Iga tööpäev on mõneti erinev, annab võimaluse õppida ja areneda.”

Margo Dengo

Samas on ehitusvaldkond väga põnev. Eemalt võib tunduda konservatiivne, kuid tegelikult on siin palju innovatsiooni. Iga tööpäev on mõneti erinev, annab võimaluse õppida ja areneda. Igav siin ei ole ning ka palgataseme mõttes on ehitusvaldkonna inseneride teenistus tublisti üle keskmise.

Millised on olnud teie senise karjääri olulised õppetunnid?

Neid õppetunde on palju olnud. Üldistades saab öelda, et see on suuresti inimeseks või täiskasvanuks kasvamine protsess olnud. Ma olen oma natuurilt väga kohusetundlik inimene. Nooremana läksin probleemide tekkimisel ikka rohkem pingesse. Täna oskan neid situatsioone rahulikumalt võtta. Korraks vajadusel stopp öelda, vaadata asjadele kaugemalt ja otsida lahendusi.

“Nooremana läksin probleemide tekkimisel ikka rohkem pingesse. Täna oskan neid situatsioone rahulikumalt võtta.”

Margo Dengo

Ühest raamatust on mulle meelde jäänud selline ütlus, et juhid teevad kahte sorti vigu. Üks on see, et ei võta asju piisavalt isiklikult. Teine on see, et võtavad asju liiga isiklikult.

Juhina peadki seal kahe vahel laveerima. Loomulikult pead sa hingega selle töö juures olema, aga teisest küljest ei tohi sa ennast läbi põletada. Ma arvan, et kõige suurem õppetund ongi see, kuidas seal õige balansi peal toimetada.

Mis on ehitusvaldkonnas tegutsemise juures kõige positiivsem?

Minu jaoks pidev uudsus ja vaheldus. Ehitussektoris on kordust üsna vähe. Meie Marus ei ole tüüpprojektidele keskendunud. Seega, iga projekt on uus, iga tellija on uus ja ka ettevõtte jaoks muutub pidevalt ümbritsev keskkond. Tehnilised abivahendid arenevad ja see eeldab igapäevast muudatuste juhtimist.

“Naine ütleb mulle samuti et ma olen inimene, kes ei oska niisama paigal istuda. Status quo mulle ei istu.”

Margo Dengo

Naine ütleb mulle samuti et ma olen inimene, kes ei oska niisama paigal istuda. Status quo mulle ei istu. Mulle meeldib, kui kogu aeg on midagi uut. Sellega kaasneb eneseharimine, enesetäiendamine ja seeläbi isiklik areng.

Mis on valdkonna juures negatiivset?

Ei tea, seda ei olegi… Eks ta tundub pingeline valdkond, aga palju sõltub sellest, kuidas ise sellesse suhtuda.

Kas on Eestis ka selliseid ettevõtteid, keda teistele eeskujuks tuua?

Tunnustamist väärivad kõik need ehitusettevõtted, kes on oma ärimudeli selles killustunud ja konkurentsitihedas sektoris toimima saanud ja kes suudavad läbi aja kasumlikult toimetada. Need on ettevõtted, kellel ei juhtu mingeid suuri fopaasid.

See näitab, et nad on oma ärimudeli ja protsessid saanud niimoodi toimima, et kõik üksused teavad, mida tegema peab ning teevad selle ka ära.

Mis võiksid lähiajal ehitussektori probleemid olla? Kas neid probleeme saaks ennetada?

Minust vanemad ja targemad on meedias juba mõnda aega rääkinud, et riik peab sõnastama selge strateegia, mis on meie konkurentsieelis võrreldes naabritega ja kuidas selle riigina oma edulooks pöörame. Sekundeerin sellele mõttele kahe käega.

“Riik peab sõnastama selge strateegia, mis on meie konkurentsieelis võrreldes naabritega.”

Margo Dengo

Ma olen ise mitmetel viimastel valimistel olnud hoolas kodanik ja lugenud erakondade valimisprogramme. Seal fokusseerin peamiselt just majanduspeatükkidele, et näha, kas kellelgi on plaan, kuidas see jõukus Eestisse tuua. Alles seejärel on meil, mida valimislubadustega laiali jagada.

Meil on vaja soodustada investeerimiskeskkonda, hõlbustada planeeringute ja ehituslubade menetlust. See toob siia välisinvesteeringud, mis annavad tööd ka ehitussektorile.

Ehitusettevõtete vaates on kontratsükliline investeerimine see, millega riik saaks sektorit reguleerida ja stabiilsust hoida. Ma usun, et enamik sektori ettevõtetest tahaksid stabiilset keskkonda, sest kiired hinnatõusud ja -langused on kõigile ebamugavad. Kuna marginaalid on niivõrd õhukeseks viilitud, siis seal on väga lihtne pihta saada.

Selleks peakski olema pikk vaade: projektid on sahtlis valmis ja riik on valmis languse ajal investeerima ja projekte käivitama.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.