“Ei ole väga palju materjale, mis annavad ühtse fooni, aga samas on seal efekt ja natuke elu sees,” iseloomustas mikrotsemendiga viimistletud pinda Floorini dekoratiivvärvide ja mikrotsemendi ostuspetsialist Eenok Pajanen. Ühtlane vuugivaba pind ning võimalus keskkonnasäästlikumalt renoveerida on võtmetegurid, miks kasutatakse mikrotsementi jätkuvalt palju siseviimistluses. Vee- ja kulumiskindla, kergesti puhastatava ning tugeva materjalina sobib see seintele, põrandatele, treppidele, vannitubadesse ja köökidesse – praktiliselt kõikidele stabiilsetele pindadele.

Viimistlus pole kunagi täpselt samasugune

Mikrotsemendi paigaldus, nagu iga teine käsitöö, vajab pidevat harjutamist. Hea ja ühtlase tulemuse saavutamisel on Pajaneni hinnangul oluline vahe, kas paigaldaja teeb seda tööd igapäevaselt või vahel harva. Hoolega juhiseid järgides võib mikrotsementi paigaldada küll igaüks, kuid siis tuleb arvestada, et üldjuhul kipub visuaalne lõpptulemus jääma oodatust erinev.

“Kogemus on väga oluline tegur: igapäevane paigaldaja saab teha ühtlasema ja siledama pinna. Lisaks teavad professionaalid väga täpselt, kuidas materjal käitub ja kuivab,” selgitas ta. Samas pole ükski viimistlus kunagi täpselt samasugune, vaid on ikkagi meistri käekirjast sõltuv käsitöö.

Kiirem, puhtam ja keskkonnasäästlikum renoveerimine

Mikrotsemendiga kaetud pinnad mõjuvad kaasaegselt ja avaralt. Nii on aina levinum, et lisaks uutele pindadele kasutatakse mikrotsementi ka vanade vannitubade renoveerimisel. Vanu ja terveid keraamilisi plaate ei pea välja lammutama: kogu mikrotsemendisüsteemi saab otse plaadile kanda. Kihtidega tõusnud pinna muutus on niivõrd väike – 2 kuni 3 mm –, et pistikupesad ja lävepakud saab jätta samaks.

Pajaneni sõnul on vannitoa renoveerimine mikrotsemendiga ka keskkonnasäästlikum lahendus, eriti kui võrrelda mikrotsemendi paigaldust kogu plaadivahetusprotsessiga: vana keraamika eemaldamine, sellest tekkiv prügi, aluspinna suuremahuline tasandamine, kuna plaadid ei tule tihtipeale ühtlaselt seina küljest ära, ning alles seejärel uuesti plaatimisega. “See on ka ajaliselt kiirem,” sõnas ta. “Mikrotsemendi paigaldamine on oluliselt puhtam töö, kui millegi välja lammutamine. Samal ajal saab kodus sees elada.”

Aluspind peab olema tasandatud ja puhas

Enne mikrotsemendi paigaldamist on hea, kui paigaldaja veendub, et aluspind on korrektselt tasandatud ja puhas. Keraamiliste plaatide vuugivahed tuleb töödelda spetsiaalse vahendiga, mis aitab tagada kogu pinna ühtlase imavuse. Aluspinna niiskus peab olema alla nelja protsendi. “Kui aluspind on niiskem, tuleb lasta sel veel kuivada või lisada üks lisakiht, mis takistab niiskuse levikut altpoolt ülespoole,” täpsustas Pajanen.

Niisketes ruumides on nõutud, et põrandakalle oleks trapi suhtes kaldus vähemalt 1 cm lineaarmeetri kohta: nii ei jää vesi hiljem pinnale seisma. Eriti tuleb jälgida trapi ümbrust. “Kui sellele tähelepanu ei pööra, siis saab sellest mikrotsemendile ohtlik koht, kuhu vesi võib hakata kogunema ja pinda kahjustama,” hoiatas ta.

Kihid vajavad kivistumisaega

Põrandaküte tuleb paigaldusperioodiks välja lülitada. “Kui põrandaküte töötab, kuivab kogu süsteem liiga kiiresti, töötlusjäljed võivad jääda sisse ning seega võib tekkida oht pragunemiseks,” jagas Pajanen kogemust. Töö valmides saab põrandakütte järk-järgult temperatuuri tõstes tööle panna.

Kogu mikrotsemendi paigaldus, krundist pealmise lakikihini, on õhuke, kuue kuni üheksa kihiga süsteem. Kihtide hulk sõltub sellest, milline on aluspind – plaat, betoon või pahteldatud sein. Kuna kihte on palju ja iga kiht vajab kuivamisaega, siis sõltumata pinna suurusest, on keskmine mikrotsemendi paigaldusaeg umbes poolteist nädalat. Sellele lisandub ligikaudu nädalane kivistumis- ja kuivamisaeg, alles misjärel saab pinna täielikult kasutusele võtta.

Ohtudeks on punktkoormus, seisev vesi ja kuumad potid

“Mikrotsement ei ole imetoode. Sedagi on võimalik kahjustada või ära rikkuda,” tuletas Pajanen meelde. “Kui kukutada teravaotsaline nuga põrandale, võib jääda ka tugevasse pinda auk. Isegi keraamilisi plaate või betoonpinda on võimalik kahjustada. Igal tootel on oma piir.”

Mikrotsemendiga viimistletud põrandatel soovitatakse mööblijalgade all kasutada pehmendusi, et nende tekitatav punktkoormus ei jätaks ajapikku pinnale kahjustusi. Mikrotsemendiga kaetud köögitasapinnale tohib kuuma poti või panni asetada vaid kuumaalusega.

Ka seisev vesi ei meeldi mikrotsemendile. Ühed sagedasemad ohukohad on dušinurkadesse sisseehitatud nišid, kuhu saab panna šampoonipudeleid. “Tavaliselt sealt vesi ära ei voola ning jääb pinnale pikemaks ajaks. Ajapikku tungib see lihtsalt kaitsekihist läbi,” põhjendas ta. Kui mikrotsemendile valatakse kohvi, punast veini või õli, tuleks see samuti eemaldada nii ruttu kui võimalik.

Lakikihi tooni saab muuta

Pealmist kaitsvat lakikihti võib hooldada tavaliste igapäevaste puhastusvahenditega. Mikrotäkke või aja jooksul tekkinud abrasiivse kulumise korral saab lakikihti lihtsalt taastada ülejäänud kihte muutmata.

Creativo mikrotsemendil on värvivõimalusi üle tuhande tooni. Kui hiljem tekib soov värvi muuta, saab seda teha pealmist lakikihti toonides. Ei pea hakkama otsast peale kõiki kihte muutma ja paigaldama.