Liigu sisu juurde

40 miljonit eurot maksva spaahotelli detailplaneering läbis viimaseid samme, aga siis kolis looduskaitsealune lendorav sisse

Uusküla spaahotelli arhitektuurikonkursi võidutöö "Kaheksa". Foto: KUU arhitektid / KINO maastikuarhitektid / PINK sisearhitektid

Alutaguse valda rajatava Uusküla spaahotelli planeering sai ootamatu tagasilöögi, kui protsessi käigus selgus, et looduskaitsealune lendorav on endale samale alale elupaiga rajanud.

Uuskülla peaks kütusefirma Olerex omaniku Andres Linnase eestvedamisel kerkima erinevaid vee- ja saunamõnusid ning sportimisvõimalusi pakkuv kaheksakorruseline spaahotell, mille maksumus saab olema esialgsete arvestuste kohaselt 40 miljonit eurot. Kokku hõlmab spaahotelli arenduspiirkond enam kui kümmet hektarit.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Lendorav kuulub kõige tugevamate looduskaitseliste meetmetega esimesse kaitsekategooriasse ja tema pesapuu avastamisel hakkab selle ümber seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on 25 meetrit. 

Alutaguse valla geoinfospetsialisti Liina Talistu rääkis, et enne planeeringu algatamist ei elanud Uusküla piirkonnas kaitsealuseid liike. Vald konsulteeris ka keskkonnaametiga, et selgitada välja, kas planeeringule oleks vaja ka eelhinnangut. Tol hetkel keskkonnaamet seda vajalikuks ei pidanud.  

“Keskkonnaamet andis eskiisile oma arvamuse tänavu veebruaris ja maikuus registreeriti piirkonnas lendorava elupaik,” kõneles Talistu. “Ja nüüd, kui planeering läks kooskõlastamisele, siis keskkonnaamet alles ütles, et seal on lendorav. Me ei tulnud isegi selle peale, et keskkonnaportaalist seda olukorda mõne aja järel uuesti kontrollida.”

Talistu arvates oleks Keskkonnaamet võinud valda teavitada, kui tänavu kevadel lendoravate elupaik avastati.  

Valla jaoks põhjustavad planeerimisprotsessis tekkivad takistused muret, sest need võivad mõjutada arendajat hoopiski plaanidest loobuma, tuues kaasa suure hulga potentsiaalsete töökohtade kadumise.

Uusküla piirkonnas kasvavad valdavalt männimetsad. Lendorava elupaigaks sobivad haavapuud paiknevad ainult Uusküla oja ääres ja seega on vallal lootust, et spaahotelli ehitamine loomakesi liigselt häirima ei hakka.

Talistu sõnul jõuti möödunud reedel toimunud kokkusaamisel Keskkonnaametiga kokkuleppele, et olukorra hindamise protsessi kaasatakse lendoravate spetsialistid, et võimalik mõju või selle puudumine lendoravatele saaks pädevalt tõestatud.

“Me oleme valmis planeeringut korrigeerima, aga seal ei ole ka praegu lendoravat kahjustavaid mõjusid,” kinnitas Talistu. “Osaliselt jõuaks oravate elupaiga lähedusse küll planeeritav discgolfi rada, aga need asjad saab sealt planeeringust kõik välja võtta.” Tema sõnul ei ole ehituse raames kavas maha võtta ühtki lendoravatele elupaigaks sobivat puud.

Tänavu leiti Peipsi põhjarannikult mitmeid uusi lendoravate pesakohti, teiste seas ka Vasknarvas, Rannapungerja ligidal ja Uuskülas. Foto: Tarmo Mikussaar

Talistu rääkis, et hoonestust elupaiga alale ei kavandata ja hotell ise jääb sealt hoopiski kaugemale. Alal asus kunagi puhkebaas, mis on tänaseks lammutatud ja sellest on alles jäänud lammutusjääkidega tühermaa. 

Lendorav pressib inimeste juurde

“Seal kõrval on korterelamu ja sealt algab tiheasustusega ala,” kirjeldas Talistu. “Ei ole nii, et me tahaksime minna kuhugi metsa suurt kompleksi ehitama, vaid lendorav ise justkui kolib inimeste juurde.”

Talistu nentis, et kui muud varianti pole, siis tuleb keskkonnamõju eelhinnang teha ja selle põhjal saab otsustada, kas planeeringule on vaja ka keskkonnamõjude strateegilist hindamist, mis on veelgi pikem protsess. “Meil on eesmärk kehtestada planeering aasta lõpuga, aga kui see jääb väga venima, siis võib tekkida juba küsimusi selle ellu viimisega,” lisas ta.

Valla vaates oleks Talistu sõnul Uusküla spaahotelli arendust piirkonda hädasti tarvis, kuna teist sellist planeeringut, millega piirkonda töökohti tuleks, ei ole lähiajal ette näha ja pikem venitamine planeeringu menetlemisega võib selle teostamise küsimärgi alla seada.

Väga suur osa tööst on juba tehtud —arhitektuurivõistlus viidi läbi enne planeeringu algatamist ja projekteerimine on käinud planeeringuga paralleelselt. Mullu kevadel toimunud arhitektuurikonkursi võitsid KUU arhitektid, KINO maastikuarhitektid ja PINK sisearhitektid ühise võidutööga “Kaheksa”.

Kui lendoravate olukord saab ametlikult kaardistatud ja saadakse keskkonnameti ametlik nõusolek, saaks Talistu sõnul üsna pea juba ehitusega alustada.

Lendoravate ekspert: amet reageeris üle, reaalset probleemi pole

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist, looduskaitsja ja lendoravate elustiku ekspert Uudo Timm leidis, et Keskkonnamet reageeris Uusküla spaahotelli planeeringu teemal esialgu pisut üle, kuna kõik asjasse puutuvad faktid polnud lõpuni teada.

“Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna inimesed läksid, jah, vahepeal pöördesse, kuna polnud teada, kas tuleb hakata tegema Natura hindamist ja mida veel, aga tegelikult pole seal reaalset probleemi,” rääkis Timm. “Vallaga on kokku lepitud, et me vaatame olukorra üle ja teeme vastavad soovitused ära juba planeeringu käigus.” Tema hinnangul ei ole antud juhtumi puhul vaja arendajatel ja vallal lendoravat peljata.

Timmi selgituse kohaselt kehtib avasatud lendorava elupaigas juba oja kaldakaitse vöönd ja sinna mingit ehitustegevust ei olnud planeeritud. Seega ei teki seal ka suurt probleemi lendoravaga. “Suurem arendusala on männikus ja seal ei ole lendoravale sobivat elupaika ega söögipoolist,” selgitas ta.

“Lendoraval, nagu ka hirmul, on suured silmad,” lausus Timm. “Ilmselt seepärast teda niipalju peljatakse.” Tema hinnangul on tagantjärgi üsna keeruline öelda, millal lendoravad Uuskülla kolisid. 

See, et lendoravad ka inimasulates elavad, ei ole Timmi sõnul kuigi haruldane – Soomes on nad võrdlemisi tavalised elanikud linnaparkides ja parkmetsades. “Põhjuseks on asjaolu, et sealsed parkmetsad on sidusad ümbritsevate metsadega,” selgitas ta. “Kuna parkides ja parkmetsades langetatakse haavapuid mitte kvaliteetse puidu saamiseks, vaid ainult siis, kui need ohtlikuks muutuvad, saavad need haavad kasvada nii vanaks, et sinna saab hakata tekkima õõnsusi. Lendoravale on just neid õõnsusi vaja.”

Tänavu leiti Peipsi põhjarannikult mitmeid uusi lendoravate pesakohti, teiste seas ka Vasknarvas, Rannapungerja ligidal ja Uuskülas.

“Seal võib olla probleemiks asjaolu, et seal juures on suured elektriliinide trassid, mis on nii laiad, et sellest lendorav naljalt üle ei pääse,” pakkus Timm. “Seepärast on nad justkui lõksus järve ja elektriliinide trassi vahel. Juhul, kui sigimine on õnnestunud, siis noored loomad lihtsalt peavad endale kusagil uue koha leidma ja küllap nad siis on mööda seda Peipsi põhjarannikut liikunud.”

Järgmisel aastal on loodusspetsialistidel plaanis kogu Peipsi põhjarannik väga suure hoolega läbi vaadata, et saada olukorras rohkem selgust.

Käimas on lendorava aasta

Tänavuse, 2023. aasta loomaks on valitud lendorav, kellest on viimastel aastakümnetel saanud üks Eesti looduskaitse sümboleid.

“Kui võtta puhtalt arvandmeid ehk asustatud leiukohtade arvu, siis lendoravad on lendorava aasta puhul võib-olla toreda kingituse teinud, sest meil on tänavu teada sada asustatud elupaika, mida on rohkem, kui varasematel aastatel,” rääkis Timm, kelle hinnangul rõõmustamiseks siiski liigset põhjust pole.

Timmi sõnul leiukohad asetsevad tihedamalt, aga kui vaadata kogu leviulatust, siis eriti Lääne- ja Jõgevamaa poolt on see ala kõvasti ahenenud ja kõige kurvem on, et asustatud kohad on teineteisest küllaltki kaugel. “Kui see oleks kõik üks sidusa võrgustikuga seotud populatsioon, siis ei oleks ta enam võib-olla isegi kriitiliselt ohustatud liikide seas, vaid pisut leebema ohustatuse astmega,” märkis Timm. “Asustatud kohtade arvu taga on kindlasti ka see, et viimastel aastatel on oluliselt suuremad inventuuride mahud olnud – oleme lihtsalt uusi kohti natuke juurde leidnud.”

Paraku on lendoravate populatsioonid tema sõnul jagunenud puhtfüüsiliselt kuueks-seitsmeks erinevaks osapopulatsiooniks ja iga osa on niivõrd väikse loomade arvuga, et ka juhuslikud tegurid võivad põhjustada nende tühjaks jäämist.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.